Eesti viisavabadus Kosovoga – avame tee maffiale, keda kardab kogu Lääne-Euroopa?

Kosovos on jätkuvalt kohal NATO rahuvalvajad, sest pinged albaania enamuse ja serbia vähemuse vahel hõõguvad endiselt.

Riigikogu komisjonides on arutlusel El-i ettepanek anda Kosovo kodanikele viisavabadus, mis on järjekordselt üks kaheldava väärtusega algatus.

Eriarvamusele on selles küsimuses jäänud ainult EKRE saadikud, kuna teistele loeb ilmselt vaid see, et Euroopa Liit on  Kosovole rohelise tule süüdanud. Miks siis olla ettevaatlik kosovolaste vabal lubamisel oma maale?

Kosovo on üks kahest riigist, kus elanikkonna enamus on albaanlased – teine on Albaania. Albaanlasi elab vähemusrahvusena massiliselt ka Makedoonias. Tegu on bosnialaste kõrval teise Euroopa islamiusulise rahvaga, kes hakkasid Allahi kummardama Türgi Osmanite survel.

Sotsialismiaja tõttu on albaanlased mõlemas koduriigis küll ilmalikeks muutunud, kuid nüüd on nende usklikkus naasmas ja sellega seoses on tekkinud ka radikaliseerumine. Albaania, Kosovo ja Bosnia mošeedest on leitud nii propagandamaterjale kui ka relvi, vahistatud on ka äärmuslasi.

Äärmusislami taust pole veel sedavõrd hull kui on seda albaanlaste kuritegevus. Nad on imbunud massiliselt ka Lääne-Euroopasse – ebaseaduslike immigrantide seas on Kosovo ja Albaania albaanlaste protsent üsna suur. Nemad on ka suurim Euroopa-sisene migrandirühm, kes ametlikke kanaleid ei kasuta, vaid imbuvad illegaalselt sisse. Nüüd võetakse neilt lihtsalt tõkked maha.

Albaania organiseeritud kuritegevus on Euroopas haarmed väga laiali ajanud – neid tuntakse ka erilise julmuse poolest. Albaanlaste maffia juhib suuresti Euroopa prostitutsiooni ja lõbutüdrukute vahendamist Ida-Euroopast, aga ka narkoäri ning varastatud autode edasitoimetamist. Mitrovicas teeninud Eesti kaitseväelased on rääkinud pilavast turismisloganist: “Külastage Kosovot, teie auto on juba siin!”

Organiseeritud kuritegevus kontrollib ka Kosovo majandust – vähemalt ajal, mil Euroopa Liit selle riigi sõltumatust, tunnustas arvati varimajanduse osa olevat koguni 80-90% SKT-st. Eesti rahuvalvajad on rääkinud, et isegi nende Camp Olaf Rye baasis teeninud albaanlased maksid suure osa oma teenistusest katuserahana ära.

Balkani riikides pole euroopalikud standardid selle väljendi paremas mõttes (mitte “euroopalikud väärtused”) veel eriti tugevad, pigem on tuntav Bütsantsi hõng. Euroopa Liit tahab lagunemise hirmus oma liikmeskonda suurendada vähearenenute, parema elu lootuses ja seetõttu kuulekate Balkanimaadega, keda lubatakse siis ka viisavabalt heaoluühiskonda kaema. Tulemuseks on ilmselt see, et suur osa sellest kahtlasest kontingendiks koju tagasi ei lähegi ja toob hoopis Lääne-Euroopasse oma hunnide mõttelaadi ja kombed.

Igastahes Tallinnasse pole küll Lasnamäe magala ja Mustamäe TalTechi ühikate kõrvale kriminaalset Väike-Kosovot vaja. Sest sealtmailt tuleb vaid majandusmigrante ja kurjategijaid.

Kommentaarid