Egiptuse armeekohus mõistis 36 inimest surma rünnakute eest koptikirikutele

Kopti kirikKopti kirik

Kristlaste massilist tapmist Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas on hakatud lausa usuliseks genotsiidiks nimetama, esimese tõsise sammu selle vastu aga on ette võtnud ebademokraatlikuks peetav Egiptuse sõjaväeline valitsus.

Egiptuse sõjaväekohus mõistis teisipäeval seotuse eest rünnakutega koptikristlaste kirikutele surma 36 inimest, vahendab BNS süüdimõistetute kaitseadvokaate. Aastatel 2016-2017 Kairos, Tantas ja Alexandrias koptide kirikutele korraldatud rünnakutega seoses on kohtu alla antud ühtekokku 48 inimest. Rünnakutes, mille eest on võtnud vastutuse äärmusrühmitus Islamiriik (IS), hukkus vähemalt 80 inimest.

Egiptuse seaduste järgi peab kohtuotsuse kinnitama riigi suurmufti. Egiptuse kõrgeima usuvõimu arvamust küsitakse iga surmaotsuse korral, kuid see pole õiguslikult siduv.

Koptid, kes moodustavad Egiptuse 96 miljoni suurusest elanikkonnast 10 protsenti, on olnud IS-i rünnakute sage sihtmärk. Koptid on Egiptuse kristlased, nende usk üks ristiusu vanimaid vorme, mis pärineb peaaegu Kristuse ajast. Nad peavad ennast muistsete egiptlaste järglasteks, Egiptuses on nad moslemitest üldjuhul haritumad ja jõukamad.

Kristlaste olukord on eriti katastroofiline sellistes sõdivates riikides, nagu Iraak ja Süüria, kus neid on massiliselt tapetud või orjastatud. Lääs on seda küll hukka mõistnud, kuid vasakliberaalid hoiduvad tapmistes nägemast ühe kindla religiooni vastu suunatud vägivalda, vaadates seda pigem ISIS-e üldise verejanu kontekstis.

Kommentaarid