Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eilne päev, 3. detsember, sai Soomes nime „suur poliitikapäev“ 

-
04.12.2019
Soome peaminister Antti Rinne pärast tagasiastumist.
© AFP/Scanpix

Uute Uudiste kaasautor Paul Oja kirjeldab Soome esimese valimistejärgse valitsuse esimest lagunemist.

“Kell 12.30 andis Antti Rinne president Sauli Niinistöle üle kogu valitsuse lahkumispalve. Lepiti kokku, et kuni uue valitsuse moodustamiseni jätkab valitsuse praegune koosseis asendus- ehk ametnike valitsusena.

Rinne ei avaldanud pressikonverentsil oma eelistusi peaministrikandidaadiks. Valmisolekust sellele kohale asuda on teatanud sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees, praegune liiklusminister Sanna Marin ja erakonna parlamendirühma esimees Antti Lindtman. Sanna Marin on ajutiselt ka erakonna esimehe ülesandeid täitnud, kui Antti Rinne hiljuti haiguspuhkusel oli. Sel perioodil võis gallupites isegi pisukest erakonna toetuse tõusu täheldada, mis praegu jälle nukralt languse märke näitab.

Sotsiaaldemokraadid (17,7% häältest) said aprillikuistel parlamendivalimistel õhkõrna enamuse Põlissoomlaste (17,5%) ees ja see tähendab, et ka nüüd valitakse nende juhtimisel maakuulajad valitsusläbirääkimisteks. Sanna Marin ütles 3. detsembri õhtul A-stuudios, et valitsusläbirääkimiste pidaja valitakse ülehomme, 5. detsembril, ja peaministri kandidaat nimetatakse pühapäeval.

Asja teeb keerukaks see, et väljakujunenud tava kohaselt juhib valitsusläbirääkimisi enim hääli saanud erakonna juht. Antti Rinne on teatanud, et tema astub küll peaministri ametist tagasi, kuid jätkab erakonna esimehena vähemalt kuni suvel toimuva parteikoosolekuni välja. Nii et läbirääkimisi peaks juhtima hakkama isik, kes on usalduse kaotamise tõttu peaministri kohalt lahkunud? Lähipäevad näitavad, milline lahendus sellele umbsõlmele leitakse.

Eesmärgiks on seatud, et uus valitsus astuks ametisse 13. detsembril.

Parlamendi esimees, varasemates valitsustes ka peaministriks olnud Matti Vanhanen (Keskerakond) avaldas arvamust, et kui valitsuse koosseis ega programm oluliselt ei muutu, võib uue valitsuse nädalaga kokku saada. Kui aga tehakse suuri muudatusi, siis võib see protsess kesta koguni kuni poolteist kuud. Tänasest tegutsev asendusvalitsus igatahes poliitilisi otsuseid teha ei saa.

Mõlema suure opositsioonipartei esimehed Petteri Orpo (Koonderakond) ja Jussi Halla-aho (Põlissoomlased) leiavad, et valitsusläbirääkimistesse tuleks kaasata kõik parlamendierakonnad. Halla-aho on siiski märkinud, et kui ka mingi liigutus opositsiooniparteide kaasamiseks tehakse, jääb see puhtformaalseks.

Kõik osapooled on korduvalt kinnitanud, et on nii koalitsiooni koosseisu kui ka valitsuse programmiga paksult rahul ja muud ei igatse kui samas vaimus jätkata. Halla-aho leiab, et praegune valitsuskoalitsioon on selles osalevatele parteidele parim võimalus oma agendat ajada. Mingi muu kombinatsioon neile selliseid võimalusi ei annaks.”