16.07.2019
Soome Nokiaks on saanud odav võõrtööjõud. Pilt on illustratiivne.
Juba enne valitsusse pääsemist väitsid EKRE juhtpoliitikud, et võõrtööjõud viib Eestis palgataseme alla – tollal naeruvääristati seda juttu, nüüd aga selgub, et Helmedel on taas kord õigus.
Postimees kirjutab nimelt sellest, kuidas Soome saadab välja võltsitud dokumentidega usbekke, kes töötavad seal peamiselt maalritena. Loost aga selgub taust, miks ka Eesti ettevõtjad nii maialt võõrtööjõu järele keelt nilpsavad – ja et nad ka valetavad töökäte puudusest rääkides. Protsessid on Eestis ja Soomes samad.
Selgub, et Soome värvimistöödele toodi üha rohkem usbekke, ehkki riigis oli 3000 töötut maalrit. “YLE-le anonüümselt kommentaare jaganud allikad väitsid, et tööandjad on võõrtööjõudu sisse tuues palgataseme alla tirinud. Soomlased, kes võisid varem korraliku tasu eest tööd teha, peavad nüüd kas oma firma tegema või leppima sama palgaga, mida saavad usbekid,” kirjutab Postimees.
See info läheb täpselt kokku sellega, millest on rääkinud Mart ja Martin Helme – võõrad kisuvad siin palgataseme alla ja eestlased jätkavad kodumaalt lahkumist, mis on rahvusriigi jaoks väga ohtlik tendents, sest tähendab rahvastiku väljavahetamist.
Ka Soomes käib äge arutelu võõrtööjõu üle – ühel pool on Postimehe väitel ehitusfirmad, kes sooviksid kasutada odavat tööjõudu, teisel pool aga ehitusliit ja Soome riik, kes püüavad piirata välistööjõu lainet, mis ähvardab soomlased koduselt ehitusturult täielikult eemale tõrjuda.
“Küsimus on suuresti poliitiline: sarnaselt Eestiga pole ka Soomes lõpuni selge, kas sealses ehitussektoris üldse on tööjõupuudus ja kui on, siis kas selle lahendaks välistööjõud. Probleem on selles, et kuigi töötuid ehitajaid leidub Soomes piisavalt, ei ole nende küsitav palk ettevõtetele meeltmööda. Eelistatakse otsida kvalifitseeritud töölisi teistest riikidest,” väidab Postimehe lugu.
Uued Uudised mainivad ära, et kogu odava tööjõu sisseveo taust ei lähe kuidagi kokku Eesti kui innovaatilise riigi mainega – on ju selge, et kui kümme ukrainlast või usbekki teevad töö poolmuidu ära, siis ei hakka ettevõte kallist tehnoloogiat soetama. Kogu hala tippspetsialistide puudusest on algusest peale mõeldud selleks, et innovaatilisusesirmi taha varjata vajadust lihtsate ja odavate müüriladujate järele.
Võõrtööjõud võib olla ettevõtlusele väga vajalik, kuid see kätkeb endas ka suuri sotsiaalseid riske, eriti majanduskriiside aegu, mil odavamad võõrad on esimesed tööta jääjad – ja asukohariigis ennast sisse seadnud, kuid jalgealuse kaotanud inimesed võivad saada suureks ohuteguriks. Et aga majanduskriis kunagi jälle tuleb, selles ei maksa kahelda.
Ja mõistagi on iga riigi kohus hoolitseda ennekõike oma kodanikkonna eest ehk nende eest, kes on selle riigi moodustanud – kui neid riigist minema tõrjutakse ja teised asemele tuuakse, vajab see riik põhjalikke muutusi.