22.05.2015
05
Leicesteri ülikooli teadlased, nende seas eestlane Pille Hallast, viisid läbi geeniuuringu, mis jõudis järeldusele, et kaks kolmandikku Euroopa mehi põlvnevad vaid kolmest pronksiaegsest esiisast. Need kolm meest põhjustasid paljude sajandite eest rahvastiku plahvatusliku kasvu.
Teadlased uurisid 17 erinevast paigast pärit 334 tänapäeva Euroopa mehe DNA järjestust. Põhirõhk oli ainult meesliini pidi edasi kanduva Y-kromosoomi haplogruppidel. Seejärel võrreldi eri paigust pärit inimeste DNAd, et leida neis võtmetähtsusega mutatsioonid ja panna paika, millal need on toimunud. See võimaldas ajada isaliinides järge mitme aastatuhande taha.
Kolm peamist mutatsiooni on tuntud geeniteaduses kui haplogrupid I1, R1a ja R1b. I1 on tuntud tavaliselt kui põhjamaiste protoeurooplaste haplogrupp, R1a idaeurooplaste ja R1b lääneeurooplaste oma. Näiteks Eestis on lisaks samuti põhjamaisele N3-le eelkõige levinud haplogrupid R1a ja I1.
Need kolm isaliini on uuringu järgi umbes 64% Euroopa meeste sugupuus. 371 miljonist Euroopas elavast mehest peaks kolme mehe järglased olema seega 233 miljonit.
Uuringu järgi on need kolm mutatsiooni toimunud vahemikus 3500–7300 aastat tagasi. Niisiis on ilmselt pärast põlluharimise levikut kiviaja lõpul Euroopas toimunud rahvastikuplahvatus.
“Rahvastiku kiire kasv toimus pronksiajal koos matmiskommete muutuse, ratsutamise kiire leviku ja relvastuse arenguga,” ütles professor Mark Jobling, uuringut juhtinud geneetik Leicesteri ülikoolist.
Kuigi me ei saa teada, kes olid need oma geene üle Euroopa levitanud kolm meest, usuvad teadlased, et tegu oli mõjukate isikutega, tõenäoliselt hõimupealikega.