Etioopia vastuoluline vihakõneseadus räägib selgelt selliste algatuste ohtlikkusest

Maailm,
©AFP/Scanpix
Etioopias on probleemiks pigem hõimusuhted, mida vihakõneseadustega ei lahenda.

Liberaalsetes ühiskondades levinud vihakõneseadused ei arvesta kunagi seda, milliseks hukatuslikuks relvaks osutuvad need totalitarismi olukorras – võimuliberid loodavad samas ise oma totalitaarset rida lõputult hoida.

Kui sellised imporditud asjad toimuvad Kolmandas maailmas, läheb asi eriti jaburaks. Nii kiitsid Etioopia seadusandjad neljapäeval heaks vastuolulise seaduse, mille eesmärk on piirata vihakõne ja libainfo levikut internetis, mis on seaduse pooldajate sõnul põhjustanud riigis etnilisi rahutusi.

Kriitikud on aga mures, et uus seadus piirab sõnavabadust riigis, kus dissidentide ja ajakirjanike massiline vangistamine oli veel mõnda aega tagasi tavaline.

Uue seaduse järgi on vihakõne või libainfo levitamine üle 5000 jälgijaga sotsiaalmeedia kanalites karistatav kuni kolme aastase vangistuse ja 3000 dollarise trahviga.

Human Rights Watchi (HRW) teatel võib seadus sõnavabadust märkimisväärselt piirata. Kuigi seda teeb igasugune vihakõneseadus, mis seab esiplaanile repressioonid, keelamised ja karistamised.

“Etioopia valitsus on aina suurema surve all vastata kasvavale kogukondlikule vägivallale, mida on võimendanud veebis jagatud kõned ja avaldused,” ütles HRW esindaja Laetitia Bader. “Halvasti koostatud seadus, mis avab korrakaitsjatele ukse rikkuda väljendusvabadust, ei ole aga lahendus.”

Etioopia probleemid peituvad pigem verevalamisi põhjustanud hõimusuhetes ja demokraatliku kogemuse puudumises, mida vihakõneseadused ei lahenda – kui ühiskondlikest protsessidest tekkinud viha ei saa väljendada internetis, minnakse tänavatele. Ka Läänes ei kao internetis vaigistatud vastuolud ju kuhugi – seadus toimib ehk vaid teadlikult pahatahtlike peal, kuid kui ühiskonda on kodeeritud vastuolud, siis peidetakse need “vihakõnet” keelates lihtsalt silma alt ära.

Vihakõneseaduste suureks miinuseks peetakse seda, et üldjuhul pole olemas üldist definitsiooni ega piire, millest saati on kriitika vihakõne, samuti annavad sellised seadused võimulolijatele võimaluse vihakõne alla panna oponentide poolt kasutatavad mõisted. Seda on hästi näha sotsiaalmeedias, kus näiteks Facebooki algoritmid tsenseerivad konservatiivide kasutatavate, kuid väga vähe Lääne-Euroopas valitseva liberalismi mõistete järgi.

Ajaloost on teada juhtum, kus Hitler rakendas kantsleriks saades viivitamatult Weimari vabariigi vihakõnevastaseid seadusi oma poliitiliste rivaalide vaigistamiseks. Kui sotsiaaldemokraatide liider Otto Wels Riigipäevas selle vastu protesti avaldas, vastas Hitler talle Friedrich Schilleri sõnadega: “Spät kommt Ihr – doch Ihr kommt!” (sks “Te tulete hilja – ent te tulete siiski.”). Teiste sõnadega: me ei kuulnud teilt piuksugi, kui vihakõneseadusi rakendati meie vastu. Nüüd, kus me rakendame neid samu seadusi teie suhtes, on teist järsku saanud suured sõnavabaduse eestkõnelejad. (AP-BNS-UU)

Kommentaarid

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused