13.03.2021
Euroopa Keskpanga peakorter Frankfurtis
Euroopa Keskpank (EKP) on sattunud Saksamaal tugeva kriitikatule alla ja Saksamaa föderaalsele konstitutsioonikohtule on esitatud EKP vastu kaebus. Põhjuseks riigiabi ning pandeemia abiprogramm PEPP, samuti on hagejate meelest teinud valesamme Saksamaa valitsus, kirjutab Die Welt.
Euroopa Keskpangal ei lähe juba mõnda aega hästi. Selle mõju finantsmaailmale on ilmselgelt kiiresti kahanemas, investoritel on hirm inflatsiooni ees, mida omakorda suurendab võluvitsana esitatav raha juurdetrükk – sisuliselt trükitakse raha juurde, et päästa eelarvekriisis riike.
Nüüd on EKP kompimas ka õiguslikke piire. Berliini finantsteadlase Markus Kerberi eestvedamisel on rühm Saksa ettevõtjaid ja professoreid esitanud hagi EKP pandeemia abiprogrammi PEPP vastu. „PEPP-i puhul on täiesti ilmselgelt tegemist riigiabiga. Ja EL-i lepingu artikli 123 kohaselt on see selgelt keelatud,“ selgitas Kerber. Tema sõnul on EKP sellega lõplikult oma volituste piire ületanud.
PEPP-programm on mõeldud eurotsooni majanduse ja rahanduse stabiliseerimiseks, ehk siis taas kord – eurotsooni päästmiseks. „Ent EKP-l ei ole mandaati eurotsooni kooshoidmiseks,“ seisab hagis. Hagi kohaselt on PEPP-i puhul tegemist volituste ületamisega, sest majanduspoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse. Kerberi sõnul ei ole järgitud päästeprogrammidele ette nähtud ülempiiri, samuti reeglit, et EKP ei tohi omada rohkem kui kolmandikku üksikvõlakirjadest.
Kerberi sõnul on nende hagi suunatud paljuski ka Saksamaa valitsuse ja parlamendi vastu, kes ei ole täitnud kohust oma riigi ees ja on valmis võtma miljarditesse ulatuva riskivastutuse, omamata selle üle mingit demokraatlikku kontrolli.
Aastast 2015 on EKP andnud riigilaenusid umbes 3,2 triljoni dollari eest, sellest 900 miljardit on antud välja PEPP-i raames. Mitmete ekspertide arvates on EKP-st saanud liikmesriikide salajane finantseerija. Mõned poliitikud on juba nõudnud, et osa võlgadest tuleks kustutada. Kerberi jaoks näitab see järjekordselt, et PEPP kujutab endast riigiabi. Kerber, kes on ka varem EKP vastu kohtusse läinud, leiab, et kui EKP-le tahetakse anda suuremaid volitusi, siis tuleb muuta lepinguid ja et ootamatu inflatsiooni suurenemise korral on EKP lõksus.
Inflatsiooni kardetakse aga kui tuld. Inflatsiooniootus on tõusnud eurotsooni kõrgeimale tasemele alates 2019. aastast ja Saksamaal kolme viimase aasta kõrgeimale tasemele. EKP president Christine Lagarde ja mitmed teised juhtivad pangandustegelased on hoiatanud, et kerkinud inflatsiooniootus takistab eurotsooni majanduse elavnemist ja Prantsusmaa keskpanga president François Villeroy de Galhau kutsus üles kasutama PEPP-d paindlikult, et vältida moonutusi võlakirjaturul.
Ja EKP ongi juba asunud tegutsema. Viimase kahe nädala jooksul on PEPP brutoostusid tunduvalt laiendatud. Bloombergi arvutuste kohaselt osteti eelmisel nädalal võlakirju mahuga 18,2 miljardit eurot, mida on oluliselt rohkem kui üle-eelmise nädala 16,9 miljardit eurot.
Jaanuaris toimunud EKP nõukogu istungil lubas Lagarde teha kõik endast olenev, et euroala finantseerimistingimused püsiksid soodsad. Hagi esitanud Kerberi arvates puudub EKP-l selleks mandaat.
Allikas: Die Welt