23.09.2020
Kas võtame vastu ja suuname Mustamäele?
Euroopa Komisjon esitleb kolmapäeval survestavat rändepoliitika reformiettepanekut, mille järgi oleks liikmesriikidel kohustus jaotada asüülitaotlejaid “kohustusliku solidaarsusmehhanismi” alusel.
Plaani peavad heaks kiitma liikmesriigid, kes ei ole migratsiooniküsimustes kaugeltki ühel meelel. Austria kantsler Sebastian Kurz on juba hoiatanud, et EL ei tohiks sundida liikmesriike asüülitaotlejaid vastu võtma. Austria ja paljud teised riigid on ka varem mistahes kohustusliku jaotusmehhanismi vastu seisnud.
Uut migratsiooni- ja asüülipakti esitlevad Euroopa Komisjoni sisevolinik Ylva Johansson ja asepresident Margaritis Schinas. Johansson tahab, et liikmesriigid pühenduksid põgenike asüülitaotluste menetlemisel koorma jagamisele
“Kõigile on selge, et sihtotstarbeline solidaarsus või vabatahtlik solidaarsus pole piisav. See on juba mitu aastat tõestatud,” lausus ta. “See peab olema kohustuslik.”
Plaan teeb solidaarsuse näitamise Euroopa Liidu välispiiririikidega nagu Kreeka, Itaalia ja Malta kohustuslikuks, kui need “surve alla” satuvad. See tähendab, et abi ei ole piiratud ainult EL-i riikidele, kuhu asüülitaotlejad ümberasustatakse, vaid seda suunatakse ka teistele riikidele, et tagasilükatud asüülitaotlejad nende päritoluriiki tagasi saata.
Selle meetmega loodetakse rahustada Kesk-Euroopa riike nagu Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia, mis keelduvad migrante vastu võtmast. Vaevalt, et Visegradi riigid ennast ära osta lasevad, sest nende vastuseis on põhimõtteline.
Tegu on väga kahekeelse ja rumala plaaniga, mille sisu kõlab: jaotame migrandid laiali, et te saaksite tagasilükatud asüülitaotlejad tagasi saata. Lääne-Euroopa kogemus näitab, et kui võõrad on juba kohal, siis neid naljalt enam minema ei saa, sest nad kas varjuvad või venitatakse arvukad tagasisaatmisprotsessid vasakliberaalide toel võimalikult pikaks ja kulukaks.
Reformiettepanek, mis vahetaks välja senise Dublini leppe, sai inspiratsiooni migrantide korraldatud põlengust Kreeka ülerahvastatud Moria põgenikelaagris, kus jäi peavarjuta tuhandeid migrante.
Komisjon tahab kiirendada ka asüülimenetluste protsessi, et selgitada kiirelt välja, kes asüülikõlbulik on ja vältida asüülitaotlejate jäämist põgenikelaagrisse pikemaks ajaks.
Nagu näha, on Brüsseli sammud suunatud pigem migratsiooni soodustamisele kui pidurdamisele. (AFP-BNS-UU)