19.05.2022
Paljusid IT-lahendusi ei julge inimesed juba praegugi jälgimiskartuses kasutada. Pilt on illustratiivne.
Euroopa Liit on liikumas täieliku jälgimisühiskonna poole. Nimelt avaldas Euroopa Komisjon järjekordse seaduseelnõu, mis kohustaks elektrooniliste sideteenuste osutajaid (nt Telegram ja WhatsApp) kontrollima eravestluste sõnumeid veel enne, kui need on saadetud. Samuti nõuaks seadus tarkvara installeerimist nutitelefonidesse, mis võimaldaks minna mööda krüptokaitsest.
Avalikult nimetab EL põhjuseks võitlust lapspornoga, kuid plaani laiaulatuslikkust arvestades võimaldataks sellega juurdepääs ELi kodanike andmetele ka siis, kui isik ei ole pannud toime mingit kuritegu. Ühtlasi pandaks sellega alus eraelu puutumatuse reegli rikkumisele ka tulevikus, muuhulgas näiteks poliitiliste oponentide tasalülitamiseks. Mitmed kodanikuvabaduste ja digiõiguste eest seisvad ühendused hoiatavad, et selline samm võib tuua kaasa internetiprivaatsuse lõpu Euroopas.
Praegu paistabki Euroopa Komisjoni fookus olevat selgelt suunatud lapspornograafiale ja laste väärkohtlemise probleemile. ELi ametnikud viitavad 2021. aasta uuringule, mille järgi langeb seksuaalse vägivalla ohvriks lausa üks laps viiest. Kolmest alaealisest üks on puutunud kokku seksuaalsete lähenemiskatsetega internetis.
Sellest hoolimata on komisjoni ettepanekut tabanud tugev vastuseis, näiteks on selle vastu võtnud sõna kodanikuühendused European Digital Rights (EDR), Hollandi Bits of Freedom ja Saksamaa Gesellschaft für Freiheitsrechte / Society for Civil Rights jt.
Mittetulundusühing Electronic Frontier Foundation (EFF) kirjutas vastusena Euroopa Komisjoni plaanile: „Uus eelnõu on täiesti äärmuslik, ebaproportsionaalne ja rikub kõigi inimeste privaatsust ja turvalisust. Krüptimise kahjustamine teeks laste turvalisusele rohkem halba kui head. Väärkoheldud alaealised, nagu ka kõik teised inimesed, vajavad endaga juhtunust teada andmiseks privaatseid kanaleid. Skaneerimisele kehtivad küll ka kaitsemeetmed, kuid need ei ole piisavalt tugevad, et vältida platvormidelt nõutavate tegevustega kaasnevaid privaatsust rikkuvaid toiminguid.“
Ja lisas: „Euroopa Liit uhkustab oma kõrgete andmekaitse ja privaatsusstandarditega, mida kinnitas ka isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) vastuvõtmine. Ent see uus eelnõu osutab, et EL võib liikuda täiesti vastupidises suunas, loobudes privaatsuse kaitsest ja asendades see kõigi sõnumite riikliku kontrolliga.“
Saksamaa Chaos Computer Club (CCC) viitas omakorda asjaolule, et praegune tehisintellekt on äärmiselt vastuvõtlik nn valepositiivsetele tulemustele. „Nn tehisintellekt, mis skaneerib vägivaldset sisu, nimetab sisu ka vääralt ebaseaduslikuks,“ leiab CCC.
Kui kontrollima hakatakse absoluutselt igasuguseid sõnumeid, siis tegeleb tarkvara ka kõige tavalisemate piltide ning videote kontrollimisega, mis tähendab, et skaneerima hakatakse eurooplaste erasõnumeid, -pilte ja -videoid. Ka Saksamaa lastekaitseliit on vastu üleüldisele krüpteeritud suhtluse skaneerimisele. Juhatuse liikme Joachim Türki sõnul ei toimu seadusevastased tegevused enamasti mitte sõnumiserverite, vaid foorumite ja pimeveebi kaudu.
Samas on Saksamaa vasakpoolne siseminister Nancy Faeser Euroopa Liidu uut ideed igati kiitnud ja leidnud, et sellise ettepaneku koostamine on olnud samm õiges suunas. Faeseri sõnul tutvuvad tema töötajad komisjoni eelnõuga ja alustavad seejärel komisjoniga läbirääkimisi. Faeser on varasemalt nõudnud laialdast internetitsensuuri, keelustanud Telegrami sõnumiäpi ja lasknud arreteerida inimesi, kes on tema arvates kuidagi tegelenud nn vihakõnega.
Allikas: Remix News