Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen valib komissare selgelt poliitilistel alustel

-
20.11.2019
Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen.
© EPA/Scanpix

Euronews teatas, et pärast seda, kui Euroopa Komisjon kiitis heaks Ungari, Rumeenia ja Prantsusmaa asendajad, saab Ursula von der Leyen läbi viia lõpphääletuse Strasbourg’is Euroopa Parlamendis.

Parlamendiliikmed lükkasid viimastel nädalatel tagasi tema varasema valiku kolme riigi kohta – Prantsusmaa Sylvie Goulardi, Ungari Laszlo Trocsanyi ja Rumeenia Rovana Plumb’i.

Kuid kes olid nende asendajad? Euronews annab hinnangu pealkirja all „Uus värbab“.

Ungari

ELi laienemisvolinikuks saab Ungarist Oliver Varhelyi. Ta tegi oma kuulamisel seda, mida ta pidi tegema, distantseerudes Ungari peaminister Viktor Orbáni poliitikast ja lubas esindada ainult EL-i huve.

“Peame jätkama demokraatia, õitsengu ja õigusriigi levitamist meie mandri, Lääne-Balkani riikide südames. See on nende huvi, see on meie huvi,” ütles ta Euroopa Parlamendi saadikutele.

Varhelyi oli Ungari ELi suursaadik ja teda peetakse tehnokraadiks, mitte poliitiliseks kandidaadiks. “Ta vastas neile küsimustele rahulikult, nii et võin öelda, et selle ärakuulamise ajal olid tema vastused põhjalikud ja professionaalselt väga kvaliteetsed,” ütles Kinga Gál, Ungari saadik.

Vasakpoolsed parlamendiliikmed arvavad, et ta peab oma riigist ja selle juhist distantseeruma.

“See muutis meid ebakindlaks selles osas, mida me peaksime temast arvama. Eilne pilt oli temast positiivsem, ta näis distantseeruvat Orbánist. Kuid mitte selles pole me kindlad,” rääkis Attila Ara-Kovacs, Ungari parlamendiliige Euronewsi reporterile.

Oliver Varhelyi on Ungari teine ​​valik järgmise ELi voliniku kohal. Saadikud lükkasid endise justiitsministri Laszlo Trocsanyi huvide konflikti tõttu tagasi.

Rumeenia

Adina-Ioana Vălean valitakse järgmiseks ELi transpordivolinikuks.

Rumeenia kristlik demokraat on Euroopa Parlamendi veteraniliige, kus ta töötas alates 2007. aastast, viimati tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimehena.

Neljapäevasel kohtuistungil toetas ta Ursula von der Leyenit tungivalt rohelise kokkuleppe poolt, rõhutades keskkonnasõbraliku transpordi tähtsust.

“Euroopa roheline tehing peab tagama, et eurooplastel on jätkusuutlikule ja arukale liikuvusele taskukohane juurdepääs. Liikuvuse keskkonnasäästlikumaks muutmine peab parimal viisil teenima meie kodanikke, ettevõtteid ja majandust,” rääkis Vălean.

Pärast seda, kui Euroopa Parlament lükkas Bucaresti esialgse kandidaadi tagasi, kuulus Vălean Rumeenia uue valitsuse esitatud asendusliikmete kandidaatide nimekirja. Konkreetse valiku tegi von der Leyen.

Prantsusmaa

Isegi kui isiksus muutub, jääb portfell samaks. Thierry Breton on teine ​​Prantsuse kandidaat, kes asus siseturu eest vastutava voliniku kohale. Kaine pealkiri peidab endas suurt poliitilist välja, kuna endine ettevõtte juht jälgib ka tööstust, digitaalset ja kaitsepoliitikat ning kosmosevaldkonda. Thierry Breton soovis igasuguse huvide konflikti ohu ära hoida.

“Radikaalne on ainult üks lahendus, ma ütlen, et radikaalne, alati ainuüksi sõltumatult ja ainult ainuüksi üldisi huve silmas pidades, nii et ma ilmusin täna teie ette ilma täiendavate patrimoniaalsete huvideta. Ei ühtki äri, see tähendab väga täpselt, et ma müüsin enne enda teile müümist kõik aktsiad, mis mulle kuulusid, ja ma loodan ka kõigi oma mandaatide kohta, ütlen kõigi,” ütles ta eksalteeritult parlamendiliikmetele.

Prantslane on kindel, et Euroopa Liidul on vahendeid rahvusvahelises konkurentsis mängimiseks: “Me pole kaotanud lahingut, seal on palju tehnoloogiaid, kus oleme täna juhtpositsioonil, ja ma tean, et kõik, mis puudutab rohelisi tehnoloogiaid, mis Euroopal on juba olemas, sellega kujuneme esimeseks tehnoloogiliseks kontinendiks maailmas, olen selles veendunud, “selgitas Breton lennukalt.

Prantslaselt oodati tema eetika osas palju. Just selles küsimuses oli eelmine Prantsusmaa kandidaat Sylvie Goulard komistanud.

Jääb vaid küsida, mis on järel nende liikmesriikide oma valikuist ja suveräänsusest, kui parlamendi enamus ja komisjoni juht neist sel kombel üle sõidavad?

Mart Ummelas, kolumnist