05.06.2019
Afgaani naine Kreekas – selliste inimeste tööhõivet segavad nii madal haridus ja olematud oskused kui ka nende traditsioonilise elulaadi ületoomine euroopalikku keskkonda.
ERR avaldas Euroopa Komisjoni raporti ülevaate, mille kohaselt ei päästa Euroopat vananemisest ei massiimmigratsioon ega kõrgem sündivus – ometigi ei välistata selles esimest neist, sest rõhk on migrantidel tugineval ühiskonnal rahvusriikide Euroopas.
Euroopa vanamine on reaalsus, kuid sellest dokumendist tuleks jälgida ka muid, varjatud aspekte. Kogu raport näib olevat rajatud rahvusriikluse täielikule eiramisele ehk siis lähtutakse migrantide ühiskonna loomisest.
Eestit puudutab otseselt järgmine lause: “Eeskätt napib töökäsi Ida-Euroopas, sundides otsima abi targemast majandusest ja ühiskondlike hoiakute muutmisest.” Eestis on Reformierakond väga pikka aega ajanud majanduse kokkujooksutamist, lastes vajalikel töökätel lahkuda. Samuti on RE valitsemise ajal majandust rumalalt hävitatud – näiteks lahkus 2014. aastal Eesti lipu alt viimane kaubalaev. Targem majandus koos tõusva sündivusega ongi Eesti tee, migratsioon tuleb välistada.
Huvitavad on raporti järeldused immigratsiooni osas: “Isegi juhul, kui aastani 2060 saabuks iga viisaastaku jooksul Euroopa Liitu 20 miljonit inimest, jääks töötajaskonna ja ülalpeetavate suhe ligikaudu samaväärseks. Migratsioonivoo kahekordistumine võib tuua kaasa isegi ülalpeetavate arvu suurenemise. Võrreldes kohalikega käivad sisserändajate naised harvem tööl. /…/ Ilma hoolikalt läbimõeldud poliitikateta võib muuta immigratsioon rahvastikuprobleeme hullemaks,” hoiatab raport üsnagi asjalikult.
Samas keerab üks lause kogu raporti pea peale: “…sisserändajate kasulikkus sõltub eeskätt mitte sedavõrd nende arvust või haridustasemest, vaid nende ülejäänud ühiskonda lõimimise edukusest.” Haridustaseme eiramine on väga ohtlik, sest näiteks Rootsi emeriitprofessor Lars Calmsfors märgib, et sisserändajate halva tööhõive üks peamisi põhjuseid on madal haridustase ja oskuste puudumine. Sisserändajate arvu ebaoluliseks pidamine aga on rände heakskiitmine koos kõigi negatiivsete tagajärgedega igal elualal.
Lõimumisjärelduse osas võib samuti kogu teema kohe maha matta – kusagil Euroopas pole integratsioon toiminud. Eestiski on eraldiseisev ja kasvav vene kogukond, Lääne-Euroopas oma Rinkbyd ja Molenbeekid, isegi Kanada migrandipealinnas Torontos elatakse etnilistes linnaosades.
Mida rohkem on migrante, seda kehvem on lõimumine. Rapordis pööratakse suurt tähelepanu naiste tööhõivele: “Oluliselt mõjusam võimalus tööjõukriisi lahendamiseks oleks meestele ja naistele võrdsemate võimaluste loomine. Kui 2060. aastaks töötaks naised sama sageli kui mehed, väheneks töötajaskonna suurus ligikaudu kaheksa protsenti. /…/ Eriti naiste tööjõuturul osalemine võib mõjutada tööjõu suurust palju rohkem kui migratsioon.”
Eurooplannad on niigi tööturul ja nende osas põhjalikke murranguid tulla ei saa – seega mõeldakse ikkagi migratsiooni, kus haarataks kaasa rohkem neid, kes perekonnapea-kesksetes Idamaades üldse tööturule ei jõua.
Kui Lääne-Euroopas kasvavad, muutuvad aktiivseks ja lähenevad võimule suured moslemikogukonnad, siis pole mingit lootust migrantide naiste kaasamisel tööturul – tugevate traditsioonidega moslemid sunnivad Euroopas oma usukaaslasi traditsioonide järgi elama, mis tähendab, et naisi ei lasta ka liberaalses ühiskonnas tööle, vaid hoitakse kodus. Või kuivõrd see neomarksismist nakatatud ja moslemitavadele alluv Lääne-Euroopa enam liberaalne ongi.
Integreerumine ei toimi enam üheski Lääne-Euroopa riigis, sest see eeldaks migrantide kohastumist Lääne standarditega, kuid kogukonnad on juba nii suured, et seda ei toimu – ka võõrsil elatakse edasi oma elulaadi kohaselt, mis käib Lääne majandussüsteemi vajaduste vastu ning tekitab sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi pingeid.
Päris omapärane on järeldus: “Veelgi paremaid tulemusi annaks Rootsi eduloo matkimine teistes Euroopa Liidu riikides.” Siin rõhutakse küll sellele, et Rootsis peavad töötajad ülal väikest arvu mittetöötajaid – paraku on selle riigi eduloo taustaks sisserändajatega seotud granaadiplahvatused, ja kogu migrantidest saadav kasu hävib ebaturvalises ühiskonnas.
Euroopa Komisjoni raport võiks olla asjalik dokument, aga kuna see ei kajasta Euroopa tõelisi väärtushinnanguid ehk rahvuskeskse Euroopa säilitamist, siis saab see olukorda ainult hullemaks muuta.
Allikas: ERR