08.12.2019
Iirlased on kliimahüsteeriaga ära hirmutatud, kuid samas on nad mures oma senise elatise pärast.
Iirimaa Meathi krahvkonna Causey farmis peetakse 300 hektaril umbes 300 veist ja 200 lammast. Mõne oma seitsme õe abiga hoiab Matt Murtagh peretalu elus. Kuid sellest ei piisa, et ots otsaga kokku tulla.
“See aasta on olnud väga raske,” ütleb Murtagh, “ma mõtlen, et veiseliha hind on tohutult langenud, ja see on aasta varemgi langenud väga halva ilma tõttu.”
Kuna Iiri põllumajandus on ka süsinikuheite vähendamise surve all, tunneb Matt muret: “Arvan, et veiselihast on saanud „ohuallikas“ ja valitsus arvab, kui veistest lahti saame, saavad kõik oma suurtes autodes edaspidigi ringi sõita.“
Selle aasta alguses ei otsustanud Iirimaa valitsus veel „lehmadest lahti saada”, kuid nad kuulutasid siiski välja kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud hädaolukorra.
Iirimaa kliimaaktsiooni minister Richard Bruton on nimetanud kliimamuutusi “meie ajastu suurimaks väljakutseks” ning valitsus on välja tulnud 150-leheküljelise dokumendiga, kuidas vähendada süsinikuheidet. Põllumajandustootjatel paluti vahetada väetised, kuid karja vähendamiseks neid veel üles ei kutsutud.
Ciaran O’Carroll töötab mudasetest põllumaadest kaugel Dublini äripiirkonnas. Kunagi arreteeriti Price Water House Coopersi turundusjuht kliimamuutusi käsitlevate kampaaniate pärast. Nüüd osaleb ta Iirimaa väljasuremismässude liikumises. Ja Iirimaa kliima tegevuskava ei avalda talle muljet:
“Kliimameetmete kava hõlmas tõesti mõnda Iirimaa tõeliselt suurt teemat,” ütleb ta. “Veiste heitkogused, ummikud meie teedel, kuid jättis suured otsused tulevaste juhtkondade kanda.”
Iirimaal, kus ilmast rääkimine on saanud kinnisideeks, on emotsioonid kliimamuutuste teemal kõrgel. Iirimaa raadiojaama Newstalki iganädalases raadiosaates kutsuvad helistajad teda hirmutajaks, kuid keskkonnateadlase Cara Augustenborgi sõnul on tegelikkus see, et saareriigina on Iirimaa üleujutusohus ja meretase tõuseb.
Kuid paljude jaoks, eriti Iirimaa maapiirkondade inimestele, sunnib see mure muutma oma eluviisi üleöö.
“Praegu on minu arvates ebaõiglane tsunamilik tegevuskava sel lihtsal põhjusel, et selle riigi erinevates osades on inimesi, kes tegelevad põllumajanduse ja turbatööstusega ning teisalt on inimesi, kes arvavad, et Iirimaa saab kogu maailma päästjaks, “ütleb sõltumatu Teachta Dála ehk parlamendi liige Michael Fitzmaurice Roscommon-Galwayle.
Maakohas on inimesed kliima pärast mures, kuid soovivad, et vastutus selle säästmise eest jagataks kõigi sektorite vahel.
“Meil on ainult üks planeet,” ütleb põllumees Matt Murtagh, “meil on vaja veidi rohkem aega, et selliseid probleeme lahendada.“
Väga raske on hinnata Iirimaa „üleujutamise“ proleemi tõsidust, kui arvestada, et selles saareriigis on isegi üle 1000 meetri kõrgusi mäetippe. Ent seegi ülevaade tõestab, et kliimahüsteeria taustal on paljude, miljonite inimeste hirm selle ees, et praegu deklareeritava süsinikuohu taustal peavad nad ilma jääma oma tavapärasest elatisest ja eluviisist laiemalt. Kas tõesti peaks uskuma Greta Thunbergi või siiski mõistlikke keskkonnateadlasi?
UU