02.04.2021
Euroopa Liit on hätta jäänud nii vaktsineerimises kui ka koroonakriisis üldse- (Foto: Scanpix)
Euroopa Liidul on raskusi liikmesriikide vahelise solidaarsuse näitamisega koroonaviiruse vastasel vaktsineerimisel ja nädal aega kestnud läbirääkimised dooside jaotamise üle on paljastanud lõhesid.
Viis aeglase vaktsineerimistempoga riiki said läbirääkimiste järel 19 liikmesriigilt lisadoose. Kolm riiki jäi aga leppest välja, mis osutab raskustele kompromissi leidmisel koroonanakkuste taaskordse kasvu taustal.
Austria kantsler Sebastian Kurz kritiseeris läinud nädalal toimunud EL-i liidrite tippkohtumisel vaktsiiniannuste jaotamist ja ütles, et osa riike saavad rohkem doose kui oleks õiglane. EL-i liidrid ei jõudnud jaotamise osas leppeni ja jätsid küsimuse suursaadikute lahendada.
Neljapäeval jõuti leppeni jaotada kümme miljonit doosi Pfizer/BioNTechi vaktsiini nõnda, et suure osa annustest saavad Eesti, Läti, Bulgaaria, Horvaatia ja Slovakkia. Uutest doosidest jäid sootuks ilma aga Austria, Tšehhi ja Sloveenia.
“Me oleme tänulikud tähelepanuväärse jõupingutuse ja liikmesriikide solidaarsuse eest,” ütles Läti peaminister Krišjānis Kariņš, kelle sõnul aitavad doosid jõuda lähemale karjaimmuunsusele üle Euroopa Liidu.
Euroopa Komisjoni programmi järgi jaotatakse vaktsiine liikmesriikide vahel proportsionaalsuse alusel, kuid osa riike on saanud vähem doose kui ette nähtud. Enamik liikmesriike leiavad, et praegune süsteem töötab hästi, kuid peavad valeks osa riikide otsust keskenduda peamiselt AstraZeneca vaktsiinile.
AstraZeneca koroonavaktsiin on odavam ja sellega on lihtsam ümber käia kui Pfizer/BioNTechi või Moderna omaga.
Üldiselt jääb Euroopa Liit vaktsineerimise poolest riikidest nagu Suurbritannia ja USA kaugele maha. (AP-BNS)