Euroopa Liidus hakatakse enne europarlamendi valimisi jõujooni paika sättima

Visegradi grupi liidrite ja Angela Merkeli kohtumise pressikonverents.

Järgmises Euroopa Parlamendi koosseisus võib tulla olulisi muutusi, mida võib märgata poliitikute kohtumistes ja nende närvilistes väljaütlemistes.

Saksa kantsler Angela Merkel püüdis neljapäeval Visegrádi liidritega kohtudes siluda suhteid, mida on kahjustanud vaidlused migratsiooni üle, kirjutab BNS. Tegemist oli Saksamaa ja Visegrádi neliku – Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari – esimese viiepoolse kõrgetasemelise kohtumisega pärast 2016. aastat.

Merkel ütles pärast kohtumist Slovakkia pealinnas Bratislavas, et Visegrádi riigid tõstsid esile Euroopa Liidu raha tõhusa kasutamise ja majandusarengu. Ungari peaminister Viktor Orbán on sageli immigratsioonivastastes rünnakutes just Merkeli sihikule võtnud, sarjates eriti tema otsust 2015. aasta rändekriisi kõrghetkel uksed põgenikele avada.

Pärast neljapäevast kohtumist rõhutas aga Merkel ise, kui tähtis on kaitsta EL-i ühispiiri, et säilitada viisavaba Schengeni tsoon. “Vaja on seaduslikku migratsiooni, et riigid saaksid ise otsustada, kes tuleb, mitte illegaalset migratsiooni,” ütles Saksa kantsler.

Merkel ütles, et Slovakkia peaministri Peter Pelligrini ettepanekul otsustati käivitada “arenguprojekt Marokoga”, mis peaks tegelema migratsiooni algpõhjustega.

Viktor Orbán ei teinud Merkeli kõrval esinedes saladust jätkuvatest erimeelsustest. “Kahtlemata on tõsi, et me näeme maailma erinevalt, see on kõige ilmsem rändeküsimuses, aga erinevalt paljudest teistest arvan ma, et see on pigem hea kui halb,” lausus Ungari peaminister.

Viktor Orbán lisas, et sooviks siiski maikuiste Euroopa Parlamendi valimistega EL-i suunda muuta. “Kui me eirame Euroopa rahva tahet, ehitame me Euroopa impeeriumi, mitte Liitu,” hoiatas ta.

Visegradi riigid on hakanud ka maailma mastaabis ühtse jõuna esinema – nelja riigi liidrid kohtuvad veebruaris Jeruusalemmas Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga, kel seisavad aprillis ees valimised, teatasid Tšehhi ja Slovakkia valitsus neljapäeval.  Tegemist on Visegrádi rühma – Tšehhi, Ungari, Poola ja Slovakkia – esimese kohtumisega Lähis-Idas.

Iisraeli liberaalne päevaleht Haaretz on nimetanud 18.-19. veebruari kohtumist üheks Netanyahu katsetest lõhkuda Euroopa Liidu konsensust Palestiina ja Iraaniga seotud küsimustes.

EL soovib endiselt migrante jaotada

Samas jätkavad teised jõud EL-i hukatuslikku sunnipoliitikat. Euroopa Parlamendi valimiste kampaania ei tohi halvata Euroopa Liidu püüdeid asüülireegleid reformida, hoiatas Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos neljapäeval.

Avramopoulose avaldust ajendas kartus, et maikuiste valimiste eelne olukord vaid raskendab asüülireformi ummikust väljapääsu leidmist, ehkki EL-i saabuvate migrantide arv on kahanenud, vahendab BNS.

Nn Dublini reeglite, mis nõuavad asüülitataotluste menetlemist EL-i liikmesriigis, kuhu migrant või põgenik esimesena saabub, reformimist alustati 2016. aastal, kuid üksmeelt ei ole seni saavutatud.

Brüssel asus reformi tagant tõukama 2015. aastal rändekriisi tipphetkel, kui EL-i sisenes üle miljoni inimese. Sellega loodeti vähendada nn rinderiikide Kreeka ja Itaalia koormat. Ungari ja mitmed teised Ida-Euroopa riigid on tagasi lükanud plaani hakata migrante EL-i riikide vahel laiali jagama, kui peaks tekkima uus rändekriis.

Sellise ummikseisu olukorras on eelmisel aastal Itaalias võimule tulnud immigratsioonivastane valitsus saatnud mitu korda tagasi laevad Vahemerelt kokku korjatud põgenikega ja sulgenud vabaühenduste laevadele riigi sadamad. EL on pidanud iga kord uute läbirääkimistega põgenike vastuvõtja leidma. “Me ei saa enam arvestada ad hoc lahendustega, kui meie rannikul tormisel merel seisavad laevad migrantidega, keda maale ei lasta,” ütles Avramopoulos AFP-le. Ta manitses EL-i riike, et see mäng, mis võib inimelud ohtu seada, tuleb lõpetada.

Inimelusid ohustab rände soodustamine, mitte pidurdamine

Avramopoulose väljaöeldu kinnitab, et EL jätkab rände soodustamist, sest selle asemel, et lõpetada paatide lahtilükkamine Vahemere lõunakaldalt, keskendutakse endiselt nende vastuvõtmisele – inimelud seatakse tegelikult ohtu juba algfaasis ehk teele asudes, ja kui inimkaubandust ei lõpetata, ei lõpe ka migrantide uppumised. Itaalia ei lähtu mitte ebainimlikkusest, vaid seisukohast, et kui migrante enam sadamatesse tuua ei lasta, muutub nende kogumine Vahemerel mõttetuks; kui seda enam ei tehta, lõpeb ka teele asumine. Selline suhtumine on kindlasti jätkusuutelisem kui migrandikorjega paadisõite turgutada, nagu teevad seda EL ja vabaühendused.

Euroopa Komisjon soovitab asüülireformi läbiviimiseni liikmesriikidel rakendada ajutisi lahendusi, mis määraksid kindlaks vastutuse iga migrantide maaletuleku puhul. Saksamaa ja Prantsusmaa tahavad, et vastuvõtjate riikide hulk oleks praegusest suurem, ütles Saksamaa esindaja Stephan Mayer.

Austria parempoolne siseminister Herbert Kickl ütles aga, et tahab tuua lauale tagasi nõude kehtestada EL-is reeglid, mis lihtsustaksid kuriteo toime pannud asüülitaotlejate ja põgenike väljasaatmist.

Nagu näha, valitseb immigratsiooni küsimustes endiselt Ida- ja Lääne-Euroopa vahel vastasseis – esimene neist tahaks immigratsiooni jõuliselt peatada, teine aga soovib rände jätkumist, tehes seda vaid kontrollitavaks, samas aga teha migrantide vastuvõtmine liikmesriikidele kohustuslikuks.

Eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised on pannud Lääne-Euroopa ja EL-i praeguse juhtkonna värisema hirmus, et konservatiivsed, rahvuslikud ja immigratsioonivastased jõud saavad seal paremad positsioonid ning asuvad rahvasterännet lõpetama.

Kommentaarid