Euroopa on migrantidega püsti hädas, aga ei tee midagi rände lõpetamiseks

Maailm,
©Internet
Aafrika kolib Euroopasse.

Euroopa ei võta massimigratsiooni piiramisel mõistust pähe, mistõttu probleem aina süveneb ja kontinent saab juurde üha uusi masse, kellega pole ühiskonnal midagi peale hakata. Järgnevad uudised kinnitavad seda.

Briti siseminister Priti Patel nimetas reedel La Manche’i väina ületavate migrantide arvu “kohutavaks ja vastuvõetamatult kõrgeks” ning ärgitas Prantsusmaad seda piirama.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Patel kommenteeris sotsiaalmeedias päev pärast seda, kui Briti piirivalveametnikud pidasid merel kinni 235 migranti. Tegu oli päevase rekordiga.

Valitsus on sattunud kasvava poliitilise surve alla olukord lahendada. Välja on käidud idee kasutada väina patrullimiseks kuninglikku mereväge.

“Väina ületavate ebaseaduslike väikepaatide arv on kohutav ja vastuvõetamatult kõrge. Need arvud on häbiväärsed,” säutsus Patel Twitteris.

Patel, kelle vanemad tulid Ühendkuningriiki 1960. aastatel Ugandast, manitses “tõelisi pagulasi” taotlema asüüli Euroopa Liidu riikides, selmet tulla Ühendkuningriiki. Samuti ärgitas ta Prantsuse võime rändevoogu peatama.

“Meil on vaja prantslaste koostööd paatide kinnipidamiseks ja migrantide Prantsusmaale tagasi saatmiseks,” kirjutas ta.

Valitsuse kriitikute seas on Brexiti Partei liider Nigel Farage, kelle südameasjaks on ränne juba pikemat aega olnud. Tema sõnul valitsus “räägib, aga ei tegutse”.

Brexiti-referendumi ajal väitsid Euroopa Liidust lahkumise pooldajad, et Brexit annab ÜK-le tagasi kontrolli oma riigipiiri üle ja peatab ülemäärase migratsiooni.

Meedia andmeil on sel aastal väina ületanud üle 3400 inimese.

Läinud aastal päästsid Prantsuse ja Briti võimud 2758 väina ületada proovinud migranti. Seda oli neli korda rohkem kui 2018. aastal.

Läinud kuul sõlmisid Prantsuse ja Briti siseministrid leppe luua ühine politseiüksus, mis võitleks inimkaubitsejatega ja vähendaks ebaseaduslikku La Mance’i väina ületamist.

Teine uudis räägib sellest, et pärast laagri sulgemist Itaalia-Prantsuse piiril on migrandid omapäi, mis tähendab nende edasitungi.

Pärast seda, kui kohalik prefektuur otsustas neli aastat tegutsenud migrandilaagri koroonaviiruse tõttu sulgeda, on migrandid omapäi ja paljud püüavad üle piiri Prantsusmaale jõuda.

Sudaanlane Soulaimen on veetnud Itaalia piirilinna Ventimiglia rannas kümme päeva ning ööbib seal. Tema ainsaks ulualuseks on magamiskott ja söögiks on heategevusorganisatsioonilt saadud pastatoidud. Migrandilaagrit pidanud Itaalia Punane Rist sai korralduse see sulgeda.

Nüüd on migrandid linna peal hulgakesi omapäi. Nad küll loodavad Prantsusmaale pääseda, kuid tugevdatud piiripolitsei on ees.

Pärast laagri sulgemist on platsil veel kokkupandavate ehitiste laiali tõmmatud osad ja umbrohi. Tualett- ja duširuumid demonteeritakse septembriks, ehkki sudaanlased, tuneeslased ja afgaanid püüavad neid veel kasutada.

Tihti magavad nad sildade all või rannas, samuti Roya jõe kallastel, mis annab suvel ka võimaluse end pesta.

ÜRO pagulasvoliniku andmeil on Liibüast Itaaliasse tulla üritavate inimeste hulk kasvanud 91 protsenti eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Paljude saabujate sihtkohaks on Prantsusmaa või Saksamaa, kuid sinna pääseda ei ole lihtne. AFP andmetel on alates 2015. aastast vähemalt 16 migranti Itaaliast Prantsusmaale pääseda üritades hukkunud.

Ka sudaanlane Soulaimen on proovinud mitu korda Prantsusmaale pääseda, aga ta on alati tagasi pöördunud. Siiski väidab 20-aastane mees, et jätkab jõupingutusi, sest koju tagasi või Liibüasse minna oleks lootusetu.

Itaalia siseministeeriumi andmeil on ainuüksi alates selle aasta 24. juulist saabunud 12 000 migranti, neist 4000 Tuneesiast.

Maurizio Marmo katoliikliku heategevusorganisatsiooni Caritas kohalikust harust kinnitab, et Punase Risti laager oli piirilinnale ja seal paratamatult viibivatele sisserändajatele väga vajalik.

“Lisaks sellele, et oli koht, kus magada, süüa ja pesta, oli veel kaks väga olulist asja – arsti vastuvõtt igal hommikul ja infokeskus varjupaigaõiguse küsimustes,” ütles Marmo.

Heategevusorganisatsioonide teada on ula peal 150 kuni 200 migranti, aga linnavalitsuse andmetel isegi 400. Numbreid on raske hinnata, sest mõned pääsevad aeg-ajalt Prantsusmaale. Kummati aga tuleb neid Lõuna-Itaalia või Balkani kaudu rohkem juurde.

Eelmisel nädalal leppisid Prantsusmaa ja Itaalia kokku ühise uue piirikaitsejõu loomises, et tõkestada inimkaubitsejate tegevust. Skeptikud seevastu kinnitavad, et see ei lahenda piirile jäänud migrantide probleemi. (AFP-BNS)

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused