19.10.2017
AFP_TJ9O0
Euroopa Parlamendi liikmed kalduvad Euroopa Liidu varjupaigaõiguse reformimisel toetama kohustuslike kvootide kehtestamist riikidele pagulaste vastuvõtmiseks.
Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon võttis neljapäeval suure häälteenamusega vastu Rootsi liberaalse poliitiku Cecilia Wikströmi esitatud raporti varjupaigaõiguse reformi kohta, milles soovitatakse kohustuslikke kvoote ning riikidelt, kes keelduvad pagulasi vastu võtmast, EL-i rahastuse äravõtmist.
“Euroopa Parlament teeb ettepaneku kehtestada süsteem, mis põhineb liikmesriikide vastutusalade võrdsemal jaotusel,” ütles parlamendi president Antonio Tajani neljapäeval Euroopa Ülemkogul.
Ta lisas, et uue varjupaigasüsteemi puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu julgeolekule ja eristada selgelt isikuid, kes põgenevad sõja ja tagakiusamise eest, nendest, kes tulevad Euroopasse muudel põhjustel, näiteks majanduslikel.
“Kompromissi leidmine poliitiliste ja riiklike eriarusaamade vahel ei olnud lihtne,” märkis itaallasest endine Euroopa Komisjoni volinik Tajani. “Saavutasime selle siiski tänu mõistmisele, et praegune olukord ei ole enam sobiv valikuvariant. Tuleb tunnistada, et praegune süsteem ei toimi,” lisas europarlamendi juht.
Varjupaigaõiguse reform on takerdunud liikmesriikide vastasseisu, mille üks keskne vaidlusküsimus on niinimetatud Dublini süsteem, mille kohaselt vastutab varjupaigataotleja eest riik, mille kaudu see inimene Euroopa Liitu sisenes.
Visegrádi grupi riigid Poola, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia on jäigalt vastu teistesse riikidesse saabunud põgenike lubamisele oma riiki. Põgenike kohustusliku laialijagamise vastu võttis kolmapäeval sõna ka poolakast Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk, märkides, et sellel “ei ole tulevikku”.
Ka Läti on teatanud, et ei võta enam vastu rohkem põgenikke. Nii ütles peaminister Māris Kučinskis neljapäeval kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga. Tema sõnul peab nn pagulasmigrantide vastuvõtt olema rangelt vabatahtlik ja ei tohi kahjustada liikmesriikide julgeolekut.
BNS
Foto: AFP/Scanpix