06.10.2021
Facebooki looja Mark Zuckerberg peab üha enam vastuseid andma.
Rahvuskonservatiivid on Eestis ilmselt kõige rohkem sotsiaalmeedia tsensuuri tunda saanud, kui neile teatatakse, et postitus “ei vasta kommuuni standarditele” – aga ka sotsiaalmeediahiiud ise on nüüd hädas ja suuresti oma reeglite tõttu.
Läänelikus ruumis kehtib vasakliberaalide “vihakõneseaduste” kaudu sõnavabadusele kehtestatud tsensuur toimivalt, aga kui Facebook seab ennast sisse teises kultuuriruumis, siis seal ei pruugi nende standardid enam rakenduda ning võivad kohalike väärtustega hoopis vastuolus olla.
Venemaa suurendas teisipäeval survet Facebookile, ähvardades sotsiaalmeediafirmat seni suurimate trahvidega keelatud sisu eemaldamata jätmise eest, vahendab BNS.
Riigi meediajärelevalve Roskomnadzor teatas, et USA firma pole korduvalt täitnud korraldusi ega eemaldanud sisu Facebookis ega Instagramis. Selle tõttu tahetakse kehtestada firmale trahv, mis jääb suurusjärku viis kuni kümme protsenti firma aastasest käivest. Ärilehe Vedomosti teatel teenib Facebook Venemaal kümneid miljardeid rublasid (sadu miljoneid eurosid) aastas.
Sel aastal hakkas Venemaa suurendama kontrolli riigis tegutsevate USA tehnoloogiafirmade üle, süüdistades neid Venemaa siseasjadesse sekkumises.
Jaanuaris nõudis Venemaa, et sotsiaalmeediavõrgud võtaksid maha postitused, kus kutsutakse venelasi meeleavaldustele vangistatud Kremli kriitiku Aleksei Navalnõi toetuseks, väites, et sellega taheti ennetada alaealiste osalemine.
Summad, mida Facebook Venemaal teenib, on seega suured ja firma ei saa eirata riigivõimu nõudmisi. Samas aga on FB kahvlis just sellega, et kuna ta on Läänes kehtestanud liberaalsete valitsuste nõudel sõnavabadust piirava tsensuuri, mis on liberaalsete “euroopalike väärtuste” kontekstis, siis Venemaal peab ta arvestama Kremli arusaamistega sõnavabadusest ja sealsetest väärtustest.
Facebook on eemaldanud nii mõnede riikide Odini Sõdalaste kui ka näiteks islamismivastase briti Tommy Robinsoni kontod ja seda just liberaalse läänemaailma “vaenukõnede” põhimõttel, seega on tal raske vaielda vastu Kremlile, kui too peab mõnda opositsioonirühmitust ühiskondliku moraali või riigivõimu ohustavaks, ja nõuab postituste mahavõtmist. Zuckerberg ei saa Moskvas kuidagi väita, et nende “community standards” järgi ei saa demokraat Navalnõid tsenseerida – FB on Venemaal külas ega saa seal omi seadusi teha.
Facebooki tegevjuht Mark Zuckerberg tõrjus ka väiteid, et sotsiaalmeediahiid õhutab lõhestumist ja kahjustab lapsi ning seab kasumi turvalisusest ettepoole. Facebooki endine töötaja Frances Haugen andis teisipäeval kongressi ees ütlusi, kus kritiseeris teravalt Facebooki kasumile orienteeritud poliitikat.
USA Kongress plaanib karmistada seadusi, et piirata Silicon Valley tehnoloogiahiiglaste mõjuvõimu. Mitmed vabariiklaste võimu all olevad osariigid on süüdistanud neid firmasid sekkumises valimisvõitlusse Bideni ja demokraatide poolel.
Ilmselt ootab sotsiaalmeediat raske aeg, sest ideoloogiad ja riigid mõjutavad seda juba tugevalt, nõudes oponentide tsenseerimist, ning see viib suude sulgemiseni, mis ei saa kuidagi suhtluskeskkonna eesmärgiks olla.