Maini äärse Frankfurti linnavalitsuse statistikaosakond esitas hiljuti raportit, mille kohaselt on Frankfurtist saanud esimene Saksa linn, kus on rohkem sisserändaja taustaga inimesi kui põliselanikke – 51,2% linna elanikkonnast on sisserändaja taustaga.
Frankfurti linna integratsiooniametniku Sylvia Weberi sõnul on Frankfurtis väga palju erinevaid vähemusi, kuid ükski grupp ei ole väga suur. 13% elanikest moodustavad türklased, kes on ka suurim mittesakslastest vähemusgrupp Maini äärses Frankfurtis, 61% välismaal sündinutest on teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud.
Linnavalitsuse poolt kokku pandud raporti eesmärgiks on ühtlasi vähendada põliselanike ja sisserändajate vahelist ebavõrdsust, näiteks tööhõives, hariduses ja elamistingimustes. Raporti kohaselt on Saksamaal suured lõhed sisserändajate ja põliselanike elatustaseme ja -tingimuste vahel, 49% välismaalastest elab allpool vaesuspiiri, samal ajal kui saksa päritolu inimeste puhul on see protsent 23.
Weber tõstis esile üksikemade suure arvu välismaise päritoluga naiste hulgas. See on tunduvalt suurem kui saksa naiste hulgas. Weberi sõnul võib see olla märk sellest, et naissoost migrandid on emantsipeerumas ja pidas vajalikuks seda teemat lähemalt uurida.
Möödunud aastal ilmus uurimus, milles ennustati sakslaste vähemusse jäämist sellistes linnades nagu Maini äärne Frankfurt, Augsburg ja Stuttgart, mis seab need linnad samale pulgale Amsterdami, Londoni, Brüsseli ja Genovaga. Raamatu „Super-Diversity: A New Perspective on Integration“ („Ülim mitmekesisus: uus vaatenurk integratsioonile“) autorid Jens Schneider, Maurice Crul ja Frans Lelie hoiatavad lääne ühiskonda põhiselanike vähemusse jäämise eest omal maal. „Kui enamuses olevad etnilised grupid kaovad, tuleb igaühel hakata kohanema igaühega. Mitmekesisusest saab uus norm,“ ütlevad autorid. „See aga nõuab meie ajastu suurima psühholoogilise nihke toimumist.“
Allikas: Breitbart
tõlkis ja refereeris Triin van Doorslaer