17.11.2021
Frontexi juht Fabrice Leggeri.
Euroopa Liit peab valmistuma veel rohkemateks sarnasteks rändekriisideks, nagu Kreeka-Türgi või Poola-Valgevene piiril, ütles Euroopa piirivalveagentuuri juht usutluses AFP-le.
Frontexi juht Fabrice Leggeri märkis, et agentuur teeb Poola võimudega koostööd, et saata lähinädalail tšarterlendudega Iraaki tagasi kuni 1700 migranti.
“See ei ole esimene kord, kui EL seisab silmitsi selliste katsetega – nimetagem seda väljapressimiseks, geopoliitiliseks väljapressimiseks või hübriidohuks,” rääkis Leggeri.
Ta võrdles praegust olukorda 2020. aasta veebruaris toimunud kokkupõrgetega, mil Kreeka püüdis tõkestada kümneid tuhandeid migrante, keda Türgi tahtlikult läbi laskis.
“See peaks avama nende inimeste silmad, kes pole taibanud, et rändevoogudega saab millegi saavutamiseks manipuleerida poliitilistel eesmärkidel Euroopa Liidu vastu,” ütles ta. “Peame valmistuma sellisteks olukordadeks, mis võivad tekkida üsna kiiresti.”
Frontex loodi 2004. aastal ning 2027. aastaks on kavas tõsta agentuuri piirivalvurite arv praeguselt 2200-lt 10 000-le.
Ehkki Poola-Valgevene piiril Frontex vahetult ei osale, on ta saatnud umbes 100 piirivalvurit ja 40 autot Leedu-Valgevene piirile.
Leggeri sõnul teeb aga Frontex Poola võimude ja EL-ga koostööd, et saada Iraagilt vajalikud load tšarterlendude korraldamiseks, mille abil on kavas repatrieerida lähinädalail 1500 kuni 1700 inimest.
Arvatavalt on Poola ja Valgevene vahelisel piirialal praegu mõni tuhat migranti, sealhulgas ligi 1800 inimest Bruzgi-Kuźnica piiriületuskoha läheduses.
Leggeri rääkis, et piirkonnas on 25 000 Poola sõdurit ja piirivalvurit ning lisaks tuhandeid politseinikke.
Poola teatas, et alustab järgmisel kuul piirile alalise tõkke ehitamist, mis Leggeri sõnul hõlbustaks piirivalvurite tööd, kuna väheneks ebaseaduslike piiriületuste ja seega ka vastuoluliste tagasisaatmiste arv.
Ta ütles, et füüsilise tõkke olemasolul ei saaks piirivalvet inimeste tagasilükkamises süüdistada, sest siis on teada, kus on piir ja inimesed ning õiguslikult ebaselged olukorrad ei saa tekkida.
Vabaühendused on süüdistanud Poola võime tagasitõrjumispoliitikas, mis on jätnud paljud migrandid nädalaiks rasketes tingimustes külma kätte kahe riigi vahelisel alal. Muidugi ei pane vabaühendused süüd ja kohustust Minskile.
Frontexile said mõne aja eest samuti osaks vabaühenduste süüdistused mittesekkumises migrantide ebaseadusliku tagasitõrjumise puhul Kreeka-Türgi merepiiril. Ka see juhtum paneb küsima – milline on ebaseadusliku sissetungi ebaseaduslik tõrjumine? (AFP-BNS-UU)