Globalist Edward Lucas heitis Tiananmeni surmavarju aastapäeva eel läänemaailmale kinda

Meenutus ajaloost: rahvas Tiananmeni väljakul.

Kolumnist Edward Lucas, kes tavaliselt sõitleb rahvuslasi ja toetab globalistlikke struktuure, on oma seekordses kolumnis “Tuletage 4. juuni lähenedes meelde Hiinat” pannud Lääne liidrid piinlikusse olukorda.

4. juunil täitub 30 aastat veresaunast Pekingi Tiananmeni väljakul. Edward Lucas ütleb karmid sõnad, mis ärritavad kindlasti Pekingi võime: “Hiina režiimi suurim vara asub välismaal: meie ükskõiksus ja ahnus. Meie Läänes /…/ eelistame teha raha ja lõbutseda selle asemel, et muretseda mineviku kaugete kuritegude pärast.

Me võiksime teha rohkemat. Me võiksime aidata kitsikuses tiibetlasi, kurta käimasoleva vabaduse hävitamise üle Hongkongis ja nõuda Taiwani kohtlemist päris riigina – ja kohe praegu, tuletada meelde, mis juhtus 1989. aasta 4. juunil.”

Need sõnad käivad ka Eesti pihta, kus võimupoliitikud on aastaid vältinud Dalai-laamaga kohtumist ning nüüd on tulemas Hiina-Araabia kapital lahealuse tunneli rajamiseks. Meiegi ei hooli sellest, et Hiina raha on riigikapitalismi oma ja suunatud kommunistliku riigi mõjuvõimu laiendamisele ja tugevdamisele. Meiegi ei vaata sellele, mida teevad hiinlased Uiguurias ja Tiibetis. Seda enam, et me ei vaja Euroopasse paiskuvaid uiguuri moslemeid.

Siit ka liberaalse demokraatia kahepalgelisus, mis paistab välja igas asjas, seda ka Euroopa rahvusriikluse osas, kus rahvaste tegelikku tahet eiratakse.

Samal teemal kirjutab ka soome-ugri keelte professor Janne Saarikivi tänastes Uutes Uudistes.

Ülevaade 30 aasta tagustest sündmustest.

4. juunil 1989. aastal tormasid Pekingi kesklinnas asuvale Tiananmeni väljakule Hiina sõdurid. Nad tapsid ja vahistasid tuhandeid protestijaid, kes olid väljakul demokraatia poolt meelt avaldamas. Brutaalsed tapatalgud šokeerisid läänemaailma ning mitmed riigid mõistsid Hiina valitsuse hukka.

1989. aasta mais kogunes ligi miljon hiinlast, kellest enamik olid tudengid, Pekingi kesklinna, et nõuda kahte asja: Hiina Kommunistlik Partei peab tagasi astuma ning riik peab üle minema demokraatiale. Meeleavaldajad kogunesid pea iga päev tervelt kolme nädala jooksul. Uudised nii massilisest, kuid samas rahumeelsest protestist jõudsid ka Lääne meediasse.

Kõik muutus 4. juunil, mil Hiina sõjavägi ja kaitsepolitsei ründas Tiananmeni väljakul olijaid, tulistades sihitult rahvamasside poole. Tekkis paanika ning kümned tuhanded tudengid üritasid sõdurite eest põgeneda. Teised aga otsustasid võidelda ning loopisid sõjaväelaste poole kive ja süütasid nende sõidukeid. Sündmuspaigal viibinud reporterid ja Lääne diplomaadid on hiljem hinnanud, et veresaunas hukkus vähemalt 300 inimest ning kuni 10 000 vahistati. (Imeline Ajalugu)

Kommentaarid