Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Hagia Sophia mošeeks muutmine võib Kreeka allahikummardajad uue pühakojata jätta

-
06.08.2020
Erki Evestuse hoiatav pilt räägib küll moslemite saabumisest Eestisse, kuid sama protsess on käimas ka Kreekas, ja väga tugevalt.
© Erki Evestus

Pärast seda, kui Türgi muutis Hagia Sophia Istanbulis uuesti mošeeks, kardavad islamiusulised Ateenas, et jäävad ilma ametlikust palvetamiskohast, mida on kaua oodatud.

Riikliku heakskiidu saanud projekt mošee avamiseks Ateenas käivitati 2007. aastal. Kohe tekkis kavale ka mõjuka õigeusu kiriku ning rahvuslike rühmituste vastuseis.

“Ma arvan, et pärast seda juhtumit on ametliku mošee avamine veelgi keerulisem, ehkki me ootame seda juba kümme aastat,” ütleb imaam Atta-ul Naseer, kes juhib ajutist mošeed Ateena kesklinnakorteris.

VI sajandi Bütsantsi arhitektuuripärl Hagia Sophia pöörati mošeeks 1453. aastal, kui Osmanite riik Konstantinoopoli alistas. 1934. aastal muutis Türgi Vabariigi rajaja Mustafa Kemal Atatürk selle muuseumiks, sümboliseerides niiviisi Türgi riigi sekulaarsust. Tänavu juulis otsustas Türgi selle taas mošeeks muuta.

Ateena ametlik mošee, millel puudub minarett ja mis on Kreeka riigi järelevalve all, peaks avatama sügisel pealinna kirdeosa Elaionase tööstuspiirkonnas.

Seniks aga on ligi 300 000 islamiusulise jaoks rajatud viimastel aastatel hulk ajutisi mošeesid, mis asuvad korterites, keldrites ja isegi kuurides.

Naseer arvab, et islamiusuliste palvetamiskohtadeks võiksid taas saada ajaloolised Osmanite mošeed Ateenas, millest on tehtud muuseumid – näiteks asub üks neist kesksel Monastiraki väljakul.

Varemalt on seda Kreeka võimudele soovitanud Türgi president Recep Tayyip Erdoğan. Kuid loomulikult on see delikaatne teema riigile, mis oli Osmani impeeriumi all ning vabanes uuesti XIX sajandil.

Türgi-vastased meeleolud on Kreekas ikka tugevad olnud, kuid nüüd on vaenulikkus kasvanud. Hagia Sophia kõrval on pingeid kütmas migratsiooniprobleem ning energiaallikate otsimine ja uurimine Vahemere idaosas.

“Kreeklaste südameis seostuvad moslemid ikka veel Türgi vallutajatega,” märgib Pakistanis sündinud imaam Naseer.

Ka ajutised mošeed tuleb registreerida ning nende jaoks kehtib hulk nõudeid. “Protseduur on üsna keeruline ja võtab aega; vähesed mošeed on ministeeriumilt loa saanud,” ütleb Naseer.

Ametlik mošee tuleks Ateena kesklinnast, kus paljud moslemipagulased elavad, võrdlemisi kaugele ja sinna mahuks ikkagi vaid 350 inimest, märgib Bangladeshist pärit imaam Abu Bakr, kes peab samuti väikest ning 2017. aastal võimudelt heakskiidu saanud mošeed. Ta on seisukohal, et vajadus väiksemate mošeede järele jääb ikkagi alles.

Ainus tänapäeval tegutsev Osmanite aja mošee Kreekas asub Türgi piiri lähedal Traakias. Seal elab ka märgatav Türgi vähemus, umbes 150 000 inimest.

On tõenäoline, et Erdogani samm Hagia Sophia osas kajastub ka türklaste rahastatavate mošeede avamata jäämises. (AFP-BNS-UU)