24.07.2020
Hagia Sophia muuseumi aegadel.
Maailm suhtus leigelt Türgi autokraatse presidendi Erdogan tegevusse Hagia Sophia ümberkujundamisel mošeeks ja nüüd ähvardab seda ajaloolist kultuuripärandit hukk.
Türgi ajaloolane Ebubekir Sofuoğlu taotleb kristlike mosaiikide eemaldamist mošeeks muudetud Hagia Sophiast.
“Kui ikoonid Ayasofyast ei kao, on see esimene mošee, kus näidatakse prostituut Zoed ja prostitutsiooni,” kirjutas ta Twitteris. Ta viitas piltidele Bütsantsi keisrinnast Zoest. Kristlik valitseja oli mitu korda abielus ja väidetavalt oli tal olnud erinevaid armukesi.
“Kujutised on lugupidamatud,” jätkab Sofuoğlu. “Nende sümbolite kaitse ja muu selline jama peavad lõppema.”
10. juulil otsustas Türgi halduskohus Istanbuli vanalinnas asuvalt Hagia Sophialt muuseumi staatuse ära võtta. Seejärel jõustas president Recep Tayyip Erdogan selle muutmise mošeeks. Reedel korraldatakse 2000 uskliku osalusel ja Erdogani juuresolekul esimene pühalik palvetamine.
Muutuste kriitikud kardavad vandalismi, sest vaidlustatud on arvukad kristlikud mosaiigid koos Jeesuse, Maarja, pühakute ja Bütsantsi valitsejate kujutistega. Islam keelab inimeste kujutamise.
Tagesspiegeli sõnul teatas Türgi valitsus, et mosaiigid kaetakse palveaegadel. Samal ajal rõhutas valitsus korduvalt, et kristlikke kunstiteoseid tuleks säilitada ning külastajad pääsevad hoonesse enne ja pärast palveid.
Hagia Sophia ümberkujundamise kriitikud on hirmul, et islami fanaatikud võivad mosaiigid hävitada. Sellele aitavad kaasa ka Erdogani avaldused, milles ta rääkis endise kiriku ülevõtmisest, kirjutas Pittsburghi ülikooli kultuuriteadlane Tugba Tanyeri-Erdemir Twitteris.
Hagia Sophia ehitati aastatel 527-532 kristliku kirikuna. Pärast seda, kui 1453. aastal vallutasid Ottomanid Konstantinoopoli, muutis sultan Mehmet II selle mošeeks. Alates 1935. aastast kasutati seda muuseumina, kuni Erdogan tegi selle uuesti mošeeks.
Allikas: jungefreiheit.de