Hagia Sophia võib langeda kultuurivandaalide rünnakute alla

Maailm,
- Updated
©Reuters/Scanpix
Hagia Sophia muuseumi aegadel.

Maailm suhtus leigelt Türgi autokraatse presidendi Erdogan tegevusse Hagia Sophia ümberkujundamisel mošeeks ja nüüd ähvardab seda ajaloolist kultuuripärandit hukk.

Türgi ajaloolane Ebubekir Sofuoğlu taotleb kristlike mosaiikide eemaldamist mošeeks muudetud Hagia Sophiast.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Kui ikoonid Ayasofyast ei kao, on see esimene mošee, kus näidatakse prostituut Zoed ja prostitutsiooni,” kirjutas ta Twitteris. Ta viitas piltidele Bütsantsi keisrinnast Zoest. Kristlik valitseja oli mitu korda abielus ja väidetavalt oli tal olnud erinevaid armukesi.

“Kujutised on lugupidamatud,” jätkab Sofuoğlu. “Nende sümbolite kaitse ja muu selline jama peavad lõppema.”

10. juulil otsustas Türgi halduskohus Istanbuli vanalinnas asuvalt Hagia Sophialt muuseumi staatuse ära võtta. Seejärel jõustas president Recep Tayyip Erdogan selle muutmise mošeeks. Reedel korraldatakse 2000 uskliku osalusel ja Erdogani juuresolekul esimene pühalik palvetamine.

Muutuste kriitikud kardavad vandalismi, sest vaidlustatud on arvukad kristlikud mosaiigid koos Jeesuse, Maarja, pühakute ja Bütsantsi valitsejate kujutistega. Islam keelab inimeste kujutamise.

Tagesspiegeli sõnul teatas Türgi valitsus, et mosaiigid kaetakse palveaegadel. Samal ajal rõhutas valitsus korduvalt, et kristlikke kunstiteoseid tuleks säilitada ning külastajad pääsevad hoonesse enne ja pärast palveid.

Hagia Sophia ümberkujundamise kriitikud on hirmul, et islami fanaatikud võivad mosaiigid hävitada. Sellele aitavad kaasa ka Erdogani avaldused, milles ta rääkis endise kiriku ülevõtmisest, kirjutas Pittsburghi ülikooli kultuuriteadlane Tugba Tanyeri-Erdemir Twitteris.

Hagia Sophia ehitati aastatel 527-532 kristliku kirikuna. Pärast seda, kui 1453. aastal vallutasid Ottomanid Konstantinoopoli, muutis sultan Mehmet II selle mošeeks. Alates 1935. aastast kasutati seda muuseumina, kuni Erdogan tegi selle uuesti mošeeks.

Allikas: jungefreiheit.de

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused