Haiti migrandid Mehhiko-USA piiril ja France Presse rõhuasetus

Maailm,
- Updated
©Scanpix
Haiti, mustade riik Kariibidel iseseisev alates aastast 1804, tahab USA-sse üle kolida.

AFP vahendab loo Haiti migrandide tagasisaatmisest, mis ilmestab eriti hästi vasakpoolse ajakirjanduse rõhuasetusi.

Peaaegu kõik peamiselt Haiti päritolu migrandid, kes olid kogunenud laagritesse kummalgi pool USA-Mehhiko piiri, on sealt lahkunud, lõpetades seni suurima piirikriisi president Joe Bideni administratsiooni ajal.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Mehhiko poolel Ciudad Acuñas nägi AFP migrante oma asju pakkimas ja neid varjupaikadesse viivatesse kaubikutesse asumas pärast seda, kui Mehhiko valitsusega oli saavutatud kokkulepe.

Umbes 2000 inimest on saadetud Haitile tagasi 17 väljasaatmislennuga, ütles USA sisejulgeolekuminister Alejandro Mayorkas, samas kui teised on viidud piiriäärsetesse migratsioonikeskustesse. Mayorkase sõnul saadetakse ka neist paljud tagasi.

Ministri sõnul on 8000 inimest naasnud vabatahtlikult Mehhikosse, immigratsioonikohtunikel tuleb läbi vaadata 12 400 inimese juhtumid ning veel 5000 osas tehakse otsus, kas nad saadetakse välja või mitte.

Ümberpaigutamisotsus tuli mõni tund pärast seda, kui Mehhiko president Andrés Manuel López Obrador oli teatanud, et ei taha lasta muuta oma riiki “migrandilaagriks”.

Vaatamata laagrite tühjenemisele jõudsid mõned haitilased reedel USA linna Monterreysse.

Tuhandete haitilaste järsk saabumine läbi Ladina-Ameerika USA piirile valmistas president Bideni administratsioonile korralikku peavalu.

Näiteks ilmusid ajakirjandusse fotod ja videod, mis viitasid ebaseaduslike piiriületajate väärkohtlemisele hobustel liikuvate piirivalvurite poolt. Seepeale teatas Mayorkas neljapäeval kodanikuõiguste juhtidele, et ei kasuta enam Del Rio piirialal hobuseid.

Samuti astus USA erisaadik Haitis neljapäeval tagasi ja mõistis hukka Bideni valitsuse otsuse Haiti migrandid kodumaale tagasi saata.

Nagu selgub, ei taha Mehhiko president lubada oma riigi muutmist migrandilaagriks. Seejärel teatab AFP, et tuhandete haitilaste ilmumine tekitas Bidenile peavalu. Lugeja eeldaks, et Bidenil polnud neid kuhugi mahutada ja üleüldse, migratsioon on üle pea kasvanud.

Aga ei – selgub, et põhiprobleem ja peavalu tuli ratsapolitsei tegevusest ja ühe erisaadiku tagasiastumisest. Miks siis Biden haitilasi vastu ei võtnud?

AFP uudis näitab hästi vasakliberaalse meedia rõhuasetusi, mistõttu ei tasu uudiseid kunagi niisama, analüüsita lugeda – tegelik sõnum on see, et USA piiridel valitseb migrandiuputus.

Mis aga puutub Haitisse, siis see mustade riik saavutas iseseisvuse 1804. aastal ega suuda enam kui 200 aasta jooksul midagi mõistlikku ära teha – alles hiljuti pagesid paljud pealinnast, sest kurjategijad pidasid omavahel lahinguid.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused