Hiina uusaasta tähistamine kui osa Hiina edasitungist – ja nemad pole ainsad Euroopasse hiilijad

Eestlaste seas on Hiina uusaasta tähistamine ja hiina kalendri järgi valminud horoskoobid ülipopulaarsed – kuid kas see on lihtsalt ühe kultuuri põnevaima osa süütu ülevõtmine? Nagu ka Halloween…

Enne kui Uusi Uudiseid vandenõuteooriates süüdistada, maksab üle lugeda kõik Postimehes hiljuti ilmunud lood Hiina mõju hiilivast kehtestamisest üle maailma – selle osaks on seal kirjutatu järgi ka Hiina rahade toel korraldatavad aastavahetuse tähistamised, Lääne linnades tuld purskavad valguslohed ja paljud kultuuriüritused, mida korraldavad saatkonnad.

Hiinlased mõtlevad väidetavalt vähemalt sada aastat ette – nad ei vaata ainult sellele, millist kasu saab praegu elav põlvkond, vaid ka seda, mida saavad järeltulevad põlved. Eurooplased mõtlevad tuleviku peale ainult kliimamuutuste üle hüsteeritsedes, kuid mitte Hiina kapitali ning Aafrika ja moslemimigrante sisse lubades.

Hiinlased tegutsevad nii, nagu praegu Venemaa Siberis – imbuvad sisse, saavutavad majandusliku iseseisvuse ja alles siis hakkavad poliitilist võimu üle võtma. Või nagu öeldakse – algul tuleb talupoeg, siis ametnik ja lõpuks sõdur.

Teine tee on Hiina kapitali helde pakkumine mistahes projektideks – nii saavutatakse see, et laenuvõtja laenab enda selliste pakkumistega üle, ja kui siis tagasimaksmine meelde tuletatakse, on juba hilja, suurte võlgade jaoks pole kohe raha võtta ja vastutasuks võetakse investori poolt üle ka rahastatud objekt või mingi muu kinnisvara.

Samamoodi käituvad ka Araabia naftamaad islami levitamisel – muide, Tallinn-Helsingi tunneli puhul on investeerijana hiinlaste kõrval läbi käinud ka Dubai kapital. Pole veel teada, kas nad soovivad vastutasuks ka mošee ehitamist.

Nimelt on juhtivad ja rikkamad islamimaad nagu Saudi Araabia, Türgi, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja mitmed teisedki alati varmalt valmis ehitama oma kulu ja kirjadega islami pühakodasid – tihtipeale on see eelsoov investeerimisel doonorriigi majandusse.

Läänes saavad naftaemiraatide raha ka ülikoolid, kes vastutasuna lubavad sinna islamiõpetuse ja õpetajate koolitamise, islamiuuringud ja usuteaduskondade kaudu islami levitamise. Nii ostetakse Lääne poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline süsteem ohtra rahaga ära ning üks religioon saab takistamatult edasi levida.

Kui on juba mošeed ja islamiõpetus, hakkavad sinna tekkima moslemikogukonnad – tänasel päeval, kus migrandid vabalt algul üle Vahemere ja siis mööda Euroopat tormavad, on nende teke lihtne. Neist kogukondadest saavad no-go-tsoonid, sest rangete usureeglitega moslemid lihtsalt sülitavad lodevatele liberaalse demokraatia reeglitele ja teevad kõik omatahtsi. Neid karistatakse ainult terrorismi eest – kui nad aga oma elulaadi, mentaliteeti ja kombeid teistele peale suruvad, siis selle vastu ei luba Lääs islamofoobia vastu võitlemise sildi all midagi ette võtta.

Islam ei tule enam kõvera mõõgaga, vaid võtab üle poliitilise võimu. Euroopas saavad kohalikel valimistel osaleda ka mittekodanikud ja nii alustatakse kohalike võimuorganite ülevõtmisest. Mitmetes Hollandi, Norra, Suurbritannia ja teiste Lääne-Euroopa maade linnades üritavad moslemid seadusandlusesse viia šariaadiseadusi. Kui need on sinna pandud demokraatlikel alustel, on edasine juba lihtne.

Suurbritannias on olemas islamiparteid ja paljud moslemid jõuavad poliitikasse Leiboristliku partei kaudu. Londoni linnapea on Pakistani päritolu moslem Sadiq Khan, kes on pealinna vägagi islamilembeliseks kujundanud. Kogu riigis on ohtralt piirkondi, kuhu koondunud moslemid võtavad poliitilise võimu üle.

Kui see on ära tehtud, saab seadusandlusesse suruda islamiseadusi – kui need on seal sees olemas, saab juba iga islamiseerimise vastase täiesti demokraatlikult kurjategijaks kuulutada. Sealsamas Suurbritannias on paljud islamivastased poliitaktivistid paariateks kuulutatud – on isegi üks “Kelle-nime-ei-tohi-nimetada” ehk Tommy Robinson, kelle nime mainimise korral on ka Facebook lubanud postituse blokeerida.

Euroopa alistub hääletult – ta ise võtab islami üle, nagu Ameerika näitleja Angelina Jolie, kes ülistab taevani kaetud mosleminaisi, või Iiri laulja Bono, kes annaks kogu maailma aafriklastele.

Prantsuse kirjanik ja rahvuslane Renaud Camus kirjutab, et Lääne eliit tegeleb mitte-Lääne taustaga immigrantide importimisega, et asendada valge rahvastik ja sillutada teed globaalsele, piiride ja rahvusriikideta maailmakorrale.

Kõige tobedam selle loo juures aga on see, et kui moslemid ja neegrid on Euroopa enda omaks teinud, siis ei hakka nad sellele samale eliidile kohe kindlasti alluma, vaid saadavad Merkelid, Macronid, Junckerid, Timmermansid ja Verhofstadtid pikemalt mõtlemata paremal sinna, kuhu Islamiriik ja Boko Haram neile mittemeeldivaid inimesi juba pikemat aega saadavad.

Euroopa on nõrk, pealetungijad tugevad – see on kahjuks tänane reaalsus. Ainult rahvuskonservatiivsus suudab veel võõrastele vastu seista.

UU