17.12.2020
Moldova parlamendi ees toimuvad alatasa vihased protestid. Pildil on hoonet farmerite meeleavalduse eest kaitsvad eriüksused.
Kuivõrd Eesti ehitusplatsidel valitseb üha enam vene keel ja ülikoolides inglise keel, siis on ka meil “rahvusvahelise suhtluse keele” oht mingilt suunalt reaalne, nagu endises NLiidu vabariigis Moldovas.
Moldova parlament kiitis kolmapäeval viimasel lugemisel heaks seaduseelnõu, millega määratakse vene keel rahvustevaheliseks suhtluskeeleks.
Parlamendienamus, mille moodustavad Moldova Vabariigi Sotsialistide Partei ja Șori Partei, kiitis eelnõu heaks ühehäälselt, ütles Interfaxi korrespondent. Opositsioon boikoteeris parlamendiistungit selle sõnul “toksilise” päevakorra tõttu.
Uus seadus määrab, et riigikeel ja/või vene keel on Moldovas rahvustevaheliseks keeleks, mida tuleb kasutada suhtluses valitsusametite, ettevõtete ja organisatsioonidega. Riik peab tagama tingimused, et vene keelt saaks sellel eesmärgil kasutada, lisati seaduses.
Kõikide toodete ja teenuste nimed, samuti riigi ja kodanikuorganisatsioonide institutsioonide sildid peavad olema tõlgitud ka vene keelde. Seaduse järgi peaks võtma ametnikke vastutusele, kui nad keelduvad vastamast venekeelsele pöördumisele.
Uute Uudiste arvates peaks sellised nõuded kehtima riigikeelele, mitte kõrvalt sisse toodud võõrkeelele. Ometigi on riigis Moldova rumeenlasi 75%, venelasi ja ukrainlasi vastavalt 5,9% ja 8,4%. Seega näitab uudis vene keele mõju ohtlikkust.
Muidugi võib Moldova sellise sammu taga olla ka lootus saada tagasi rahvusvaheliselt tunnustamata separatistlik Transnistria, mis eraldus Moldovast 1992. aastal lühikese sõja järel ja on sisuliselt Venemaa protektoraat.
Moldova parlament tühistas kolmapäeval ka Venemaa propagandat keelava seaduse, mille tühistamisega pööratakse tagasi 2017. aasta detsembris vastu võetud seadus.