Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Hollandi vasakliberaalid ei luba terrorismi ennetavas relvaseaduse muudatuses arvestada etnilis-usulist tausta

-
28.09.2018
Hollandi ühiskond elab juba terrorihirmus, kuid võimalike terroristide tausta ikkagi poliitkorrektsusest kontrollida ei luba.
© AFP/Scanpix

Lääne ühiskonnas levib muster, kus julgeolekunõuete karmistamist tõkestatakse süüdistusega mõne sihtgrupi diskrimineerimises.

Nii nagu Eestis algas  Metsavase juhtumi järel vihakisa EKRE soovituse peale kontrollida täiendavalt vene taustaga inimeste lojaalsust, on Hollandis alanud vasakliberaalne hala selle üle, et relvaseaduse täienduses taheti terrorirünnakuid arvestades kontrollida relvasoovijate tausta.

“Relvaomanduse riskifaktoreid on palju,” ütles justiitsminister Ferdinand Grapperhaus juuni lõpus välja käidud eelnõuettepaneku seletuskirjas, kirjutas päevaleht De Volkskrant. “Seepärast vajab politsei isikuandmeid, kaasa arvatud rassi või etnilise tausta, poliitiliste vaadete ning usuliste ja filosoofiliste veendumuste kohta,” väitis minister.

Mitmed parlamendisaadikud ja relvaomanike ühendused aga arvasid seepeale, et justiitsminister Grapperhausi ettepanek rikub isikuandmete kaitse seadusi ning võib olla “etnilise profileerimise” vorm, vahendab BNS. Relvaomanikud rõhuvad mõistagi sellele, et seaduslike relvadega pole Hollandis kedagi tapetud, “etnilise profileerimise” jutt aga põhineb vasakkiberaalide suust.

Nimelt ütles erakonna D66 parlamendisaadik Monica den Boer, et sellised nõuded “on tarbetud, isegi Euroopa juhiste miinimum(programmi) järgi”. “Me ei diskrimineeri ega profileeri inimesi etnilisuse alusel. Need ettepanekud tuleb eelnõukavast välja heita,” ütles ta.

Ministeerium teatas neljapäeval, et politsei “ei hakka registreerima nende relvakandmisloa taotluse esitaja etnilist päritolu, poliitilisi arvamusi, usundit ega rassi”. Ametnike selgituse järgi lubab muudetud eelnõukava politseil saada ligipääsu andmetele, et teha kindlaks, kas inimesel on näiteks kontakte usu- või paremäärmuslike gruppidega. See olevat info, mida “politsei peaks saama kasutada”.

Lääne-Euroopasse levinud islamiterrorism saab paraku poliitkorrektsusest just jõudu juurde, sest mitmel pool ei julge jõustruktuurid olla moslemite suhtes rohkem tähelepanelikumad, kartes eksimise korral rassismisüüdistuse kaela saada.