Ida-Euroopa usub, et Bideni administratsioon hakkab sealmail intriige punuma

Maailm,
- Updated
Joe Biden Ukraina presidendi Petro Poroshenkoga Kiievis 2017. aastal.

Ameerika Ühendriikide uus administratsioon võib kahjustada Kesk-Euroopat ja Visegrádi gruppi, kirjutab publitsist Ervin Nagy Ungari päevalehes Magyar Hirlap. Kaudselt puudutab see ka Eestit ja Balti riike.

On ilmne, et Joe Bideni ja tema meeskonna eesmärgiks on kriitikavaba ja arutu nn liberaalse demokraatia edendamine ning väga tõsine progressiivse poliitika ajamine. Päris kindlasti ei suhtu nad tolerantselt ideoloogilistesse eriarvamustesse, ei austa teatud kultuure ja rahvaid ega soosi suveräänseid valitsusi. Neil teemadel seisavad ees teravad poliitilised debatid, aga ka väga reaalsed katsed tekitada lõhesid, eriti hoolega hakatakse ilmselt Poolat ülejäänud Kesk-Euroopa vastu üles ässitama.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Nii võibki tekkida oht, et praegu ühtselt tegutsevate Kesk-Euroopa riikide vahele lüüakse mõra – kasutatakse ära nende riikide erinevaid suhteid Venemaaga, vähemuste olukorda ja ebastabiilset Ukraina poliitikat.

Alates esimesest maailmasõjast ei ole USA presidendi isik ning tema administratsioon enam ainult Ameerika Ühendriikide siseasi. Riik, kellel on poliitiline ja majanduslik võim (ja see käib ennekõike just USA kohta), mõjutab alati ka ülejäänud maailma.

Visegrádi grupi riigid ei ole kunagi varem moodustanud nii tugevat ja ühtset liitu kui praegu. Põhjuseks ei ole tingimata ainult ideoloogilised vaated, vaid tervest mõistusest tulenev praktiline vajadus. Selle regiooni rahvad ja nende poliitilised liidrid on jõudnud arusaamisele, et poliitilistest erinevustest hoolimata tuleb hoida kokku.

Grupi tugevamaks muutumise tingis ka Euroopa Liidu kummaline funktsioneerimine ning Lääne-Euroopa poliitikute käitumine. Brüsseli suhtumine Kesk-Euroopasse kui mingisse teisejärgulisse regiooni, kus demokraatia on justkui vähearenenud, on Poola, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia koostööd vaid süvendanud. Ning on võimalus, et nendega liitub veel riike.

Ajaloost teame, et suurvõimud (ja impeeriumid) on alati püüdnud Kesk-Euroopat lahutada, ning enamasti edukalt. Poola suhted Venemaa ja Ukrainaga on üsna erinevad Ungari omadest. Ja see ongi kõige aluseks. Visegrádi grupi riikidega piirnevatest maadest kõige nõrgem on aga Ukraina, kus nn demokraatlikud poliitikud on hästi näidanud, kuidas destabiliseerida riiki.

Lisaks ei tohiks unustada, et Bidenite pere on hästi tuttav nii Ukraina võimustruktuuride kui ka ärivõrgustikuga. Bideni administratsioon võib kasutada Ukrainat teise sammuna Visegrádi grupi lõhestamiseks.

Poola ja Ungari liidu lõhkumise järel seisavad Ungaril ees mitmesuunalised erimeelsused naaberriikidega. Ukrainale järgneb Rumeenia, siis Slovakkia jne. Bideni administratsiooni strateegia saab olema: jaga ja valitse.

Allikas: Remix News

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused