27.05.2021
See pilt on tehtud samal päeval kui Kaldoja loo juures kasutatud foto – sündmused arenesid Ceutas nii ja naa.
Ajakirjanduse valede üks vorme on sündmuste kujutamine ilustatud valguses, jättes kajastamata nende tegelikku olemust – seda teeb ka Postimehe ajakirjanik Evelyn Kaldoja, kirjutades migrandikriisis Hispaania Aafrika-enklaavist Ceutast pisaraidkiskuva muinasloo.
Nii kirjutab Kaldoja oma loos “Neist ei saanud Alan Kurdisid” järgmist: “Hispaania sõdurid kandmas süles ujumisest väsinud teismelisi, Guardia Civili ohvitser silitamas umbes kümneaastase meremärga ja tema kolleegid veest välja toomas mudilasi, lausa imikuid…”
See kirjeldus on täielik vale. Peamiselt tormasid Ceutasse täies elujõus noored mehed, teismeliseeast vanemad, keda Marokos ei ähvardanud miski. Vette mindi pisut enne piirijoont, et ujuda Hispaania-poolsele rannikule. Nad olid teadlikud ohtudest ja nende staatus ei tähenda kuidagi meeleheidet – nad on majandusmigrandid.
Hispaania enklaavid Ceuta ja Melilla on migrantide ägedate rünnakute all
Reaalsus ongi hoopis teine. Maroko poolt on Ceuta ja Melilla piiritara rünnatud juba aastaid, üritajateks ikka noored mehed. Nende tõrjumisel on viga saanud kümned piirivalvurid ja politseinikud ning vähemalt ühe korra on migrandid korravalvurite vastu kasutanud isetehtud keemiarelva. Migrante endid on taralt küllalt alla potsatanud ja kokkupõrked korrakaitsega on ülitavalised.
Paljuütlev fakt on ka see, et migrantide tõkestamiseks saatis Hispaania seekord sissetungijate vastu tulirelvade ja kumminuiadega varustatud sõjaväelased, toimusid rüselemised ja kui 17. mail saabus Ceutasse ligikaudu 6000 migranti, siis juba teisipäeval saadeti neist 2700 Marokosse tagasi.
Hispaania saatis 2700 Ceutasse tulnud migranti Marokosse tagasi
“Nii mõnigi sadadest enklaavi jõudnud Maroko lastest olid vaid juuksekarva kaugusel sellest, et muutuda uueks Alan Kurdiks – 2015. aasta sügisel Türgi rannikult surnuna leitud mudilasmigrandiks,” kirjutab Kaldoja. “Nende kodumaa Maroko arvas, et laste elud on piisavalt odavad, et nad Hispaaniale poliitilise sõnumi saatmiseks mängu panna.”
Tuleb veelkord üle korrata, et Maroko on stabiilne riik, kust inimestel pole mõtet eluga riskides põgeneda. Paljud migrantidest on pärit Sahara-tagusest Aafrikast, kuid Kaldoja kirjutab Maroko lastest. Oma loo juures on ta kasutanud pilti, kus sõjaväelane kannab tõesti üht inimest (kes küll lapsena ei tundu), mis on loomulik ja inimlik, kuid terve see migratsioonilaine oli pigem hordi tõrjumine.
Ceutas toimunu polnud sugugi nii traagiline kui Kaldoja kirjeldab – tegu oli majandusmigrantide järjekordse katsega tungida sinna, kuhu neil pole õigus minna ja kus neid ei oodata.
Mis aga puutub Alan Kurdisse, siis hilisem video näitas seda, kuidas rannavalve sättis ajakirjanike nõudmisel lapse keha võimalikult traagilisse poosi, mis on õõvastav.
Pildid Ceutast räägivad pigem rindeolukorrast. Sõdurid püüavad ülepääsenuid.
“Õnnetute” vastu ei minda kilpidega.
Reaalsus.
Samas sõjaväelased ka päästsid, kuid “mudilane” ega “imik” see küll pole.
