26.02.2021
Vaktsineerimine Iisraelis. (Foto: Scanpix)
Iisrael ja Suurbritannia on COVID-19 vaktsineerimise osas maailmas n-ö esirinnas. The Telegraph võrdleb nende riikide reaalseid andmeid mudelite genereeritud andmetega ja teeb ülevaate vaktsineerimise tõhususest ning kaasnevatest probleemidest.
Vaktsiini esmane ja kõige vahetum eesmärk on inimeste nakatumise riski peatamine. Vaktsiinidega seoses on koostatud erinevaid mudeleid, millede kohaselt jääb vaktsiini mõju 10 ja 95 protsendi vahele, sõltuvalt vaktsiinist, dooside arvust ja süstide vahele jäävast perioodist. Tegelikkus on siiski kinnitanud, et vaktsiini mõju on tunduvalt laiem. Public Health Englandi (PHE) koostatud uurimuse esialgsed andmed näitavad, et Pfizeri vaktsiin vähendab esimese doosi järel nakatumisohtu 70% ja teise doosi järel 85%. Iisraelis kogutud andmete järgi on Pfizeri vaktsiini tõhusus pärast teist süsti 92%.
Neljapäeval avalikustatud Imperial College’i andmed kinnitavad, et 87,9 portsendil üle 80-aastastest vaktsineeritutest olid kahe Pfizer-BioNTech vaktsiini doosi järel olemas antikehad, alla 60-aastaste puhul tõusis protsent 95,5 peale ja alla 30-aastaste puhul oli antikehade protsent 100.
Ka andmed Oxford/AstraZeneca vaktsiini kohta on julgustavad. Esimene doos oli tõhus 76 protsendil juhtudest ja teise doosi järel tõusis tõhusus 82,4 protsendile. Selline statistika viitab, et senised mudelid on vaktsiinide kaitseefekti päris palju alahinnanud.
Vaktsiini teiseks eesmärgiks on kaitse sümptomaatilise haiguse eest. Siin on mudelid olnud päriseluga võrreldes üsna täpsed. Hinnanguliselt eeldati, et haiguse risk väheneb umbes 88% kahe doosi järel. Sel nädalal avalikustatud PHE tulemused näitavad, et üle 80-aastaste puhul on esimese doosi efektiivsus 57% ja teise doosi efektiivsus 88%. Iisraeli andmed näitavad, et Pfizeri vaktsiinil on siin 94 protsendine tõhusus, nii et lõplik tulemus võib olla ennustatust isegi parem.
Haiglaravi vajavate patsientide arvu vähenemine on järgmine oluline eesmärk ja Suurbritannia kogemuse kohaselt on tegelikud tulemused mudelite ennustustest paremad. Public Healt Scotland (PHS) avalikustas sel nädalal andmed, mille järgi kaitseb Pfizeri vaktsiin haiglaravile sattumise eest 85 protsendil ja AstraZeneca 94 protsendil. Iisraelis olid samad andmed vastavalt 92% ja 87%.
Suurbritannia statistikaameti andmetel on vaktsiinist keeldunud siiani üks inimene sajast ja esialgu on tegelik tulemus mudelitest parem. Mudelite järgi vaktsineerib end Suurbritannias 62% elanikkonnast.
Mudelite koostamise aluseks on plaan, et nädalas vaktsineeritakse umbes 2,4 miljonit inimest, alates juunist 2 miljonit. Viimastel päevadel on olnud märgata vaktsineerimistempo aeglustumist ja Suurbritannia tervishoiu- ja sotsiaalhoolduse minister Matt Hancock on tunnistanud, et hetkel on tekkinud väike tagasilöök vaktsiinidega varustamises. Hancock lubas, et asi paraneb taas märtsis. Veebruari esimestel nädalatel vaktsineeriti Suurbritannias umbes 3 miljonit inimest nädalas, viimastel nädalatel 2,4 miljonit.
Üks väga oluline tegur, mis mudelitest puudub, on leviku vähendamine. Oxfordi ülikooli hinnangul aitab AstraZeneca esimene doos vähendada levikut 67%-ni ja teine doos 50 protsendini. Samas ei ole mudeli puhul arvestatud teguritega nagu käte pesemine ja distantsi hoidmine. Samuti ei ole arvesse võetud ilmade soojenemisega kaasnevat mõju.
Mitmed eksperdid on soovitanud edaspidi loobuda mudelite järgimisest ja võtta otsuste aluseks olemasolevad tegelikud andmed, mis on palju täpsemad.
Allikas: The Telegraph