10.05.2022
Saksamaa võimekus läheb Vahemere “paadituristide” peale.
Saksamaa on hädas juba riigis elavate ja mujal ELi riikides asüüli taotlenud sisserändajatega, kes võtavad massiliselt üle Ukraina sõjapõgenikele mõeldud majutuspaiku.
Die Welt vahendab, et 43 041 sisserändajat, kes on esitanud asüülitaotluse Kreekas, hoiavad kinni majutuspaiku Saksamaal, tekitades sellega korralikku peavalu tõelisi sõjapõgenikke majandusmigrantidest eristada püüdvatele ametnikele.
CDU/CSU poliitikud esitasid Bundestagis arupärimise, millega sooviti vastuseid küsimusele, miks on valitsus võimaldanud majutada Saksamaal kümneid tuhandeid inimesi, kes juba on saanud abi ja kelle asüülitaotlused on läbivaatamisel mõnes teises turvalises Euroopa riigis, seda olukorras, kus riigi vastuvõtuvõimed olid piiratud juba enne sõja puhkemist Ukrainas.
Paistab, et olukord on kardetust veelgi hullem, kuna küsimustele vastanud ametnike väitel ei ole võimalik teha kindlaks (välja arvatud Kreeka puhul), kui paljude migrantide asüülitaotlused on juba mõnes teises riigis läbivaatamisel.
„Ainuüksi tõsiasi, et valitsus kas ei oska või ei taha nimetatud probleemi tegelikust suurusest rääkida, on vägagi kõnekas,“ väitis CDU/CSU fraktsiooni siseasjade kõneisik Alexander Throm. Ta kritiseeris sotsiaaldemokraadist (SPD) siseministrit Nancy Faesarit, väites et valitsusel puudub olukorra üle kontroll. „Kui päris kaitse saamise vajadus kaotab jätkuvalt oma tähtsust, siis kannatavad selle tõttu pikas perspektiivis ikka kõige nõrgemad,“ lisas Throm.
Igal aastal saabub Euroopa Liitu tuhandeid uusi illegaalseid migrante läbi turvaliste riikide nagu Hispaania ja Kreeka, kus sisserändajad tegelikult asüüli taotlema peaksid. Saksamaa valitsus on küll avaldanud andmed Kreekas asüüli taotlenud isikute kohta, kuid puudub teave, kui paljud Saksamaal elavad migrandid on esitanud asüülitaotluse mõnes teises riigis, nt Hispaanias või Itaalias. Ehkki Vahemeremaades ei ähvarda sisserändajaid enam mingi oht, liiguvad paljud neist edasi heldema sotsiaalsüsteemiga riikidesse nagu Saksamaa ja Rootsi. Suur osa neist on noored mehed Lähis-Ida või Aafrika riikidest, samas kui Ukrainast saabuvad põgenikud on enamasti naised ja lapsed.
Samuti on Saksamaa hädas teistes ELi riikides asüüli taotlenud isikute riigist välja saatmisega, kuna sageli puuduvad ELi andmebaasides vajalikud andmed. 2021. aastal puudus Eurodac andmebaasist 35 000 asüülitaotleja andmed üle kogu Saksamaa. Eurodac andmebaas on loodud Euroopas varjupaika taotlevate isikute identifitseerimiseks, seda paljuski just eesmärgiga vältida mitme asüülitaotluse esitamist erinevates riikides.
Samas on Saksamaa föderaalvalitsus tunnistanud, et on hädas isegi andmebaasis leiduvate isikute riigist väljasaatmisega, kuna Saksamaa seadusandlus on selle koha pealt puudulik. Ja just see on üheks põhjuseks, miks Ukrainast saabuvatele põgenikele ei leidu Saksamaal piisavalt majutuspaiku.
Allikad: Die Welt, Remix News