23.05.2019
AfD liige Marcus Pretzell ja Janice Atkinson.
Suurbritanniast pärit iseseisev Euroopa Parlamendi saadik Janice Atkinson kirjutab topeltstandarditest ja sellest, kuidas parempoolsete avalik ründamine on muutunud täiesti tavapäraseks ja aktsepteeritavaks.
„Hiljuti visati europarlamendi saadikule tänaval näkku piimakokteil [Newcastle’is viskas vihane Brexiti-vastane Nigel Farage’ile näkku piimakokteili – tõlkija märkus]. Sellest sai häid pilte. Vasakpoolsed naersid – see on ju kõigest piimakokteil –; suurem osa neist õigustas rünnakut, sest parempoolsed on ju jätised ja vihatud. On täiesti aktsepteeritav suunata oma viha parempoolsete vastu, ilma et peaks pelgama sanktsioone.
Vasakpoolsed ajakirjanikud on tegelenud aastaid vägivalla hukka mõistmisega, kuid nüüd, napilt enne europarlamendi valimisi, hakkavad nad vaikselt taipama, et just nendepoolne mahavaikimine ja rünnakud on ajendiks, miks üha rohkem inimesi annab oma hääle peavooluparteide vastu ja Brexitit pooldavate parteide poolt.
Olgu tegemist Tommy Robinsoni, Nigel Farage’i või UKIP-iga, nende ründamine on igal juhul vastuvõetamatu. Möödunud nädalal tungisid moslemite kaitseliidu [Muslim Defence League – MDL; islamofoobia vastu võitlev organisatsioon Suurbritannias – tõlkija märkus] liikmed kallale Tommy Robinsonile ja tema toetajatele, sealhulgas ka lastele, loopides nende pihta kive, telliseid ja teisi raskeid esemeid. Politsei otsustas sekkuda alles pärast seda, kui internetis läksid liikvele videod juhtunust. Aga kujutage ette, mis oleks toimunud, kui valged skinheadid oleks samamoodi rünnanud moslemeid?
Vasakpoolsete poliitiline vägivald on väljunud kontrolli alt. 2016. aastal, mõned päevad enne Brexiti referendumit, tappis psüühiliste häiretega mees Suurbritannias leiboristist poliitiku Jo Coxi. Juhtum šokeeris kõiki. Tegemist oleks pidanud olema rünnakuga, mis oleks mõistnud hukka ja teinud lõpu kõikidele edasistele rünnakutele. Kuid paraku seda ei juhtunud, sest vasakpoolsed ei kavatse oma võitlejaid hukka mõista. Selle asemel käivitati parempoolsete vastu suunatud kampaania ja hakati levitama igasuguseid valehirme.
Konservatiive rünnati ka 2017. aasta üldvalimiste ajal. Rünnakuid õhutas takka marksistlik leiboristide varikabineti kantsler John McDonnell, kes kutsus üles häirima tooride kogunemisi ja takistama nende esinemisi.
Kandideerides 2014. aastal europarlamenti kogunes Antifa koos metsistunud vasakpoolsetega minu valimisürituste toimumispaikade juurde ning nimetas mind kuulama tulnud vanadaame fašistinärudeks ja natsideks. Meie pihta sülitati ja meid ähvardati. Meie kaitseks ei astunud välja keegi. Politsei, selle asemel, et tegeleda agressoritega, palus meil oma koosolekud lõpetada. Me keeldusime.
Alates 2014. aastast on kasutatud isikuvabaduste eest võitlejate, tõeliste konservatiivide ja nn populistide vaigistamiseks pehmet poliitilist vägivalda. EL tegeleb euroskeptiliste parteide n-ö uurimisega, kuid mingeid sarnaseid uurimisi ei viida läbi rahastust väärkasutanud föderalistide suhtes. Väikestele Brexiti-vastastele parteidele antakse telekanalites, ka BBC-s, pikalt eetriaega ja ignoreeritakse kõiki süüdistusi kallutatuses. Ka see on poliitiline vägivald, sedakorda maksumaksjate vastu.
Niisugune pehme poliitiline vägivald levib kogu Euroopas. Austrias ilmus imetabaselt just enne europarlamendi valimisi lagedale kompromiteeriv video Austria Vabaduspartei liidri Hans-Christian Strache kohta. Marine Le Peni ja tema europarlamendi saadikute poliitiline tagakiusamine jätkub nii Prantsusmaal kui ka Brüsselis.
Kui aga kritiseerida George Sorose sekkumist Brexitisse, EL-i valimistesse ja USA ning Euroopa riikide siseasjadesse, siis on tegemist pühaduse teotamisega ja keegi ei pööra tähelepanu sellele, et tegelikult on tegemist demokraatia ja Lääne vastase globalistiga. Ja loomulikult on kõik Sorose vastu suunatud kommentaarid „antisemiitlikud“. Ka Poola ja Ungari demokraatlikult valitud valitsuste sanktsioneerimise soov on poliitiline vägivald.
Vasakpoolsetel oli nende võimalus, kuid vägivald ja hirmutamine ei ole andnud soovitud tulemust. Sel nädalal saabub euroskeptikute tähetund. Eurooplased näitavad globalistidele ja vasakpoolsetele, et neil on kõrini agendast, mille poolt keegi kunagi hääletanud pole.“
Allikas: Voice of Europe
Refereeris Triin van Doorslaer