Jussi Halla-aho: kui mujal tähendab “Allahu akbar” surmaohtu, siis Soome justiitssüsteemis paanikahoogu

Jussi Halla-aho on Põlissoomlaste tunnustatud liider.

Põlissoomlaste erakonna esimees Jussi Halla-aho kommenteerib Soome ametlikku suhtumist terroristidesse.

“Iraagist varjupaigataotlejana Soome tulnud ja varjupaiga saanud mees ründas eelmisel pühapäeval Haaga lastekaitseosakonnas kööginoaga oma endist abikaasat ja oma lapsi. Tegemist oli nö. kohtumisega valve all. Mehele oli varem määratud lähenemiskeeld oma eksabikaasale ähvarduste ja vägivaldsuse tõttu.

Avalikkuses on mõtteid vahetatud sellest, miks mehel vaatamata lähenemiskeelule lubati oma endise abikaasaga kohtuda. Juhtumiga seoses tekib siiski palju huvitavamaid küsimusi.

Alamastme kohus oli lähenemiskeeldu määrates lähtunud sellest, et kõne all olev isik püüab tõenäoliselt oma endisele abikaasale kahju tekitada. Mida teeb Soome riik, kui siin rahvusvahelise kaitse all olev ja maksumaksjate raha eest elav isik teiste inimeste elu ohtu seab? Kas konstateeritakse, et sellise isiku Soomes viibimine ei ole hea asi ja saadetakse ta tagasi Iraaki? Kui tagasisaatmine osutub liialt keeruliseks, kas ta siis paigutatakse vähemalt isolatsiooni, et teisi inimesi kaitsta?

Hoopiski mitte. Talle määratakse lähenemiskeeld. Kas keegi tõesti arvab, et lähenemiskeeld hoiab tagasi meest, kes kavatseb mõrva? Miks peaks see teda tagasi hoidma? Kui mees on oma au nimel valmis oma naise tapmise eest eluks ajaks vangi minema, kas ta tõesti hakkab kartma trahvi, mis on ette nähtud lähenemiskeelu rikkumise eest?

Kui mees oma ähvarduse tõesti teoks tegi, viivitas politsei terve ööpäeva, enne kui avaldas kahtlustatava nime ja foto. Selle ajaga jõudis mees kaduda teab kuhu, võimalik, et välismaale, võib olla ka, et sinna samasse Iraaki, kust ta suures hädas tagakiusamise eest oli Soome põgenenud.

Teine lugu. Detsembris leidsid aset kaks juhtumit, kus negatiivse vastuse saanud varjupaigataotleja üritas liikuvat bussi roolist haarates teelt välja juhtida. Uuraise juhtumist ilmus hiljuti alamastme kohtu otsus. Kohus leidis, et mees oli küll hüüdnud „Allahu akbar“, kuid sel põhjusel, et ta oli liikuvas bussis tasakaalu kaotanud ja kutsus Jumalat appi. Mehele määrati 80 trahviühiku suurune trahv.

Kui muslim ründab bussijuhti ja hüüab „Allahu akbar“, siis justiitsinstantsi arvates on tegemist paanikahooga. Saame näha, kas 80 trahviühikut on piisav karistus, et järgmist paanikahoogu vältida. Ja kui see siiski peaks tulema, kes siis vastutab?

Paljud imestavad, mis on niisuguse lollimängimise põhjuseks. Miks kohtud ja ametlikud instantsid kaitsevad ohtlikke kurjategijaid ja panevad mängu tavaliste inimeste elud?

Tegelik probleem on selles, et praegune seadusandlus ja ametlikud menetlusviisid on loodud sellise maailma jaoks, mis on kadumas. Need ei oska näha seda uusnormaalsust, mis koos arengumaadest tulnud muslimitega, on juurdumas ka Soomes. Seda ei taheta näha, sest vastasel juhul tuleks tunnistada, et nendel juhtumitel on vägagi palju tegemist islamiga ja tulijate kultuuritaustaga. Ja see ju ometi ei sobi.

Viimastel päevadel on olnud palju juttu soomlannast Sannast, kes läks koos oma marokolasest mehe ja lastega Süüriasse kalifaati üles ehitama. Nüüd Sanna tahab koju. Ta tahab elada Soomes tavalist muslimi elu. Milline see tavaline muslimi elu siis on? Sanna on oma 13-aastase tütre mehele pannud, arvatavasti mõnele habemikule terroristile. Kas väimeespoeg tahaks ka Soome tulla, tavalist muslimi elu elama? Sanna ei ole selle kohta poolt paha sõna öelnud, et ISIS on Süürias inimestel päid otsast maha lõiganud. Kui Koraanis nii öeldakse, siis on see tõde ja nii ongi õige.

Kas me tahame Sannat koos perega Soome tavalist muslimi elu veetma? Arvan, et kui valimised on selja taga, tahame jah. Kuna meie seadusandlus islamismi ohuna ei näe ega anna meile võimalusi takistada Sannat tulemast.

Seadusi annab Eduskunta. Seadusi võib muuta. See aga eeldab mõtteviisi muutmist ja tõsiasjadele näkku vaatamist.“

Kommentaarid