Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Ka Soomes on valimised tulemas – ülevaade hetkeseisust

-
08.01.2019
Eesti rahvuskonservatiivide toetus kuulub Jussi Halla-aho juhitavatele Põlissoomlastele.
© Reuters/Scanpix

Soomes korraldatakse parlamendivalimised tänavu 14. aprillil ja europarlamendi valimised 26. mail ning sel puhul vaatleb EKRE Soome osakonna liige Paul Oja tänast poliitikamaastikku.

“Soome parteide väljale on ilmunud uusi tulnukaid. Soome poliitika vanka-vstanka Paavo Väyrynen on seni uusima suure algatusena asutanud Seitsme Tähe Liikumise, millele tal on õnnestunud saada ka erakonna staatus.

Eile, 7. jaanuaril, avaldas oma 48 kandidaadi nimekirja erakond „Liike Nyt!“. Selle asutaja ja eestvedaja on suurärimees Hjallis Harkimo. Põhiliseks uuenduseks nende programmis on nõue hõlbustada ja intensiivistada rahva kaasamist poliitiliste otsuste tegemisse.

On veel partei Sininen Tulevaisuus. See koosneb nendest rahvasaadikutest, kes Põlissoomlaste parteist pärast 2017. aasta juunikongressi lahku lõid. Timo Soini oli korraldanud asjad niimoodi, et kui kongressi delegaadid olid teinud „vale valiku“ – valinud esimeheks Jussi Halla-aho – siis teatas peaminister Juha Sipilä kohe, et selle mehe juhitava erakonnaga ei tule valitsuskoostööst midagi välja, ja nõustus valitsusse jätma ministrid, kes sobival hetkel olid teatanud oma väljaastumisest Põlissoomlaste parteist. Need moodustasid siis mõni kuu hiljem uue erakonna Sininen Tulevaisuus.

Keeleteadlasest filosoofiadoktori taustaga Jussi Halla-aho ei osanud nii rafineeritud poliitilist intriigi ette näha. Esimesest ehmatusest toibunud, märkis ta ainult: „Loikkarit ottaa yleensä ohraleipää“. Ehk üht kõnekäändu teise abil tõlkides – ülejooksikud jäävad tavaliselt lõhkise küna ette.

Soini üks lemmikütlemisi ajast, kui ta oli veel Põlissoomlaste esimees, kõlas „kyllä kansa tietää“ – küll rahvas teab, mis õige on. Seni on rahvas oma teadmist väljendanud arvukate arvamusküsitluste kaudu. Põlissoomlaste toetus on üsna stabiilselt 9 – 10 protsendi ümbruses, Siniste oma aga 1,5 – 2 protsenti. Nende uuringute veamarginaal on tavaliselt pluss-miinus 3 protsendiühikut, nii et kes eriti pahatahtlik on, võib sellest teisest näitajast isegi negatiivset toetust välja lugeda.

Muidugi, gallupid ei hääleta – ka see kuulub Soini ütlemiste raudvarasse. Mida Soome rahvas tegelikult asjast arvab, see selgub pärast valimisi aprillis ja mais.”