Kantsleri amet on tähtsam kui paistab ehk mis toimub nende ametimeeste ümber Soome valitsuses

Maailm,
- Updated
©EPA/Scanpix
Sanna Marini valitsus (osaliselt).

Uute Uudiste kaasautor Paul Oja vaatleb vangerdusi kantslerite ametissemääramise ümber põhjanaabrite valitsuses.

“Eestis on ühiskondliku huvi valgusvihk viimasel ajal tabanud muuhulgas valdkonda, mis avalikkusele eriti tuttav ei ole – kantsleri tasemel kõrgemate ametnike tegevust. Avanenud pilt ei ole olnud kõige klantsivam.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Kuidas on selles valdkonnas lood ülelahe naabrite juures? Iltalehti teeb mitmes artiklis põhjaliku kokkuvõtte sealsest olukorrast.

Soome valitsusel on lähitulevikus ees mitmete kantslerite ametisse nimetamine. Iltalehti 15. jaanuari juhtkirjas esitab toimetaja Juha Ristamäki küsimuse: Kas jätkatakse kõrgete ametnike ametisse nimetamist poliitilistel alustel või valitakse tegelikult kõige kompetentsemad kandidaadid?

Märtsi alguses peab ametisse astuma finantsministeeriumi uus kantsler. Selle peab nimetama finantsminister Katri Kulmuni, keskerakonna esimees.

Keskkonnaministeeriumi praegune kantsler läheb pensionile. Keskkonna- ja kliimaminister Krista Mikkonen (rohelised) saab nüüd võimaluse esitada kantsleriks esindaja oma parteist, kus seni pole ühtki kantslerit.

Lõppemas on veel töö- ja ettevõtlusministeeriumi (minister Tuula Haatainen, sots. dem.) ning haridus- ja kultuuriministeeriumi (minister Li Andersson, vasakliidu esimees) kantsleri ametiaeg.

Siseminister Maria Ohisalo on roheliste esimees. Siseministeeriumi kantsleri ametisse määramisega on kõige kiirem, kuna senine kantsler siirdub tööle ELi komisjoni.

Ristamäki lõpetab ülevaate nendinguga, et kuigi ametisseastuja poliitiline taust on tähtis, tuleks esikohale seada siiski kandidaadi teadmised, oskused ja juhiomadused.

Peaminister Sanna Marini valitsus valmistab ette ulatuslikku ametissemääramiste paketti, mis põhineb valitsusparteide kokkuleppel kantsleriametite jagamisest. Kõige probleemsem näib olevat siseministeeriumi kantsleri ametikoht, kuna roheliste esimees Maria Ohisalo kandidaat sellele kohale on taustalt läbinisti roheline, juristiharidusega võrdõigusvolinik Kirsi Pimiä. 2013 – 2014 töötas ta justiitsministeeriumis demokraatia, keeleküsimuste ja põhiõiguste osakonna juhatajana.

Kui Pimiä kantsleriks määratakse, on tegu puhtalt poliitilise ametissemääramisega, sest kantsleri kohta taotleb ka Kaitsepolitsei ülem Antti Pelttari.

Kogenud poliitiline vaatleja Lauri Nurmi märgib teisal Iltalehti kirjutises: „Poliitikas kehtib tõsiasi, et tugeval kantsleril on rohkem võimu kui nõrgal ministril“.

Rohelised teavad hästi, et riigi populaarseim erakond, Põlissoomlased, on siseministri portfellist väga huvitatud. Seda on erakonna esimees Jussi Halla-aho isegi varjamata välja öelnud. Siseministeeriumi kompetentsi kuulub riigi siseturvalisuse ja sisserännu alane seadusandlus. Kui Põlissoomlased 2015. aastal pääsid valitsusse, siis erakonnas peeti Timo Soini suurimaks veaks, et ta ei kaubelnud Põlissoomlastele siseministri portfelli. Kuid teda isiklikult huvitas välisministri amet rohkem.

Sisserännuamet Migri toimib siseministeeriumi alluvuses. Kantslerikandidaat Pimiä leiab, et eelmise, Juha Sipilä valitsuse ajal on asüülitaotlejate õigusi piiratud nii palju, et see tekitab juba küsimuse, kas Soome on üldse õigusriik. Kantslerina kannaks Pimiä tõenäoliselt hoolt selle eest, et siseriiklikku seadusandlusse tehtavad muudatused Euroopa Inimõiguste kohtu ja ELi kohtu antud suunistega mingit serva pidi vastuollu ei läheks.

Kui Põlissoomlased 2015. aastal koalitsiooniläbirääkimistel osalesid, esitasid nad seisukoha: „Kui isik, kes humanitaarsetel alustel on saanud elamisloa ja hiljem ehk kaksikkodakondsuse, käib kodumaal puhkamas või saadab sinna oma lapsi „kultuuri õppima“, võidakse nentida, et asüülitaotleja päritolumaa tema arvates enam liiga ohtlik ei ole. Sellises olukorras tuleks otsustada, et asüülivajadus on lõppenud, ning elamisluba annulleerida.“

Pimiä taoline inimõigusjurist peaks sellise nõudmise loogikat läänemaiste õigusarusaamade vastaseks. Õigusriigis ei tohi ühegi isiku elamisluba annulleerida tema lapse reisisihtide põhjal.

Teisisõnu, roheline kantsler seaks põlissoomlasest siseministri tegelikule võimule ranged piirid.

Roheliste erakonna huvides on saavutada siseminister Maria Ohisalo, keskkonna- ja kliimaminister Krista Mikkose ja välisminister Pekka Haavisto eestvedamisel olukord, kus võimalikult rohkem kõrgesti haritud rohelisi asub tähtsatele ametikohtadele riigiaparaadis. Mida rohkem neid on, seda tülikam on Põlissoomlastel senise poliitika suunda muuta, isegi kui nad peaksid valitsusse pääsema.

Täiendatud: 23. jaanuari Kümnestes uudistes teatati juba, et siseminister Maria Ohisalo on ootuspäraselt määranud siseministeeriumi kantsleriks võrdõigusvoliniku Kirsi Pimiä. Kõrvale jäeti Kaitsepolitsei ülem Antti Pelttari ja Piirivalveameti ülema asetäitja Markku Hassinen, kuigi kummalgi mehel peaks siseministeeriumi tööks vajalikku kogemustepagasit olema rohkem.

Telefonitsi antud lühiintervjuus eitas Ohisalo energiliselt, et tegemist olevat poliitiliselt põhjendatud valikuga, ainult pädevus olevat olnud määravaks teguriks. Kes veerand usub…”

2 commentsOn Kantsleri amet on tähtsam kui paistab ehk mis toimub nende ametimeeste ümber Soome valitsuses

  • Avatar

    Jah…. Kellel Eestis alles on n6ukaaegsed koolivormid? Saatku nendele soome koaLITSiooni ministritele.

  • Avatar

    Huvitav mis seal soomalstel lahti – ise oma hukule sillutavad teed.
    Kes need “võrdsed” ministrid on ajust soojad või neid ei huvita rahva ellujäämine???
    Käib ka muideks Eestis resideeruvate teatud poliitpartide kohta…

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused