01.10.2020
Vasakpoolne Ameerika on punalippude all sõjaks valmis.
Esmalt võib selline küsimus absurdina tunduda, kuid tegelikkuses sellist arengut enam luuluks ei peeta – sest reaalne kodusõda Ameerikas juba käib, ning seda ennekõike demokraatide poolt valitsetavates linnades lokkava anarhia ja vägivalla tõttu.
Tõelise kodusõja, pigem ehk massirahutuste, mis kasvavad üle lõhenenud ühiskonna verevalamiseks, ajendiks võivad saada USA presidendivalimiste tulemused. Väidetavalt on demokraadid juba lubanud igal juhul tulemused vaidlustada ning AFP väitel olevat seda lubanud ka president Trump, kellel on alust ette arvata, et teda püütakse mistahes vahenditega võimule naasmisest eemale tõrjuda.
Vaidlustamise teeb lihtsamaks koroonakriis, mis tekitab valimiste läbiviimises segadust, sealhulgas laialdane posti teel hääletamine – nii saab tekitada massiliselt kaebusi rikkumiste kohta, mille menetlemine võib palju aega võtta, samas kui vahepeal pinged kasvavad.
Eelmised presidendivalimised, milles saavutas üllatusvõidu Trump ja kus Clitoni demokraadid ei suutnudki sellest toibuda, näitasid, et USA ühiskond on täiesti lõhki, kusjuures üsnagi fifty-fifty tasemel. Multikultuurne ja migratsioonist üleküllastunud lääne- ja idarannik on demokraatide tugipunkt, Trump aga suutis üles äratada nende kahe vahel jääva sise-Ameerika. Need jõujooned kehtivad ka praegu.
Demokraadid ei suutnud 2016. aastal juba enneaegselt tasku pistetud võidu kaotamisega leppida ja on kogu Trumpi presidentuuri aja püüdnud teda taandada. Ilmselt on ka rassismivastastest protestidest linnu põletavaks vägivallalaineks kasvanud eelkodusõda suuresti demokraatide lõkkele puhutud ja seda õhutatakse politsei sisulise likvideerimisega.
Kodusõja tõenäosust tõstab seegi, et ilmselt ei suuda kumbki pool enam vastase võiduga leppida. Trumpi vihkab demokraatide USA nagunii täiest südamest, kuid õli valab tulle see, et demokraatliku partei presidendiks sai korruptiivne vasakäärmuslane Joe Biden.
Oleks demokraadid oma kandidaadiks leidnud mistahes normaalse, tsentrit esindava poliitiku, oleks vabariiklased suutnud teda ehk Trumpi kaotuse korral ära seedida, aga vasakäärmusliku Bideni saamine presidendiks ei jätaks kodurahuks mingit võimalust. Kui Trump võis olla liberaalse Ameerika õudusunenägu, siis Biden oleks seda konservatiivsele Ameerikale.
Kompromissivõimet ei tundu Ameerika eri leeridel täna küll olevat, seetõttu on valimistejärgne vägivald täiesti reaalne. Relvastatud Trumpi toetajad versus samasugused Antifa ja BLM-i aktivistid Seattles, Portlandis ja mujalgi lubavad karta halvemalt. Vasakpoolsete poolt ülesköetud pööbel on sõjaks juba valmis.
Kogu USA ühiskond on hea näide sellest, kuidas rahvaste segamine on mõttetu ja kuritegelik – neegritega pole rahu ka 157 aastat pärast orjuse kaotamist. Üha uued migrandid, eriti latiinod ja moslemid, loovad oma paralleelühiskondi, mis on USA-s alati olnud (Chinatown`id, neegrigetod, itaalia ja juudi linnaosad jpt). Põlisrahvas istub reservaatides.
Mida tähendaks uus Ameerika kodusõda Euroopale ja Eestile? Juba Bideni võimuletulek looks olukorra, kus USA-st pole enam NATO raameski meie kaitsjat, sest demokraadid on alati Ameerikat liitlasena nõrgendanud (Trump nõuab vastutuse ja panustamise jagamist). Kindlasti lõpetaks äärmusvasakpoolne Biden Ida-Euroopa toetamise vastasseisus Venemaaga – tema Ameerika oleks meie aitamiseks ka liiga nõrk.
Kui Ameerika Ühendriigid aga mattuvad valimiste järel sisemisse vägivallalainesse, siis pole tast asja ka välispoliitilisel, sealhulgas ka sõjalisel areenil, ja seda olukord kasutab vähimagi kahtluseta ära Venemaa. Just siis tekib Eestile ja teistele Balti riikidele, aga kogu endise Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa ruumile tohutu Vene agressiooni oht, sest nõrgast ja Venemaaga tiiba ripsutavast Lääne-Euroopast (Euroopa Liidust) pole meile mingit reaalset abi.
Kuidas ka ei vaataks, ainus tõsine Ida-Euroopa julgeolekugarant on Trumpi Ameerika ja jääb üle vaid loota, et praegune president võtab veenva võidu ja uut Fort Sumterit ei tule.
UU