14.07.2023
USA ja Ukraina president Vilniuses
Ameerika Ühendriigid teatasid hiljuti kassettlahingumoona saatmisest Ukrainasse. Uudis tekitas omajagu küsimusi Ukraina liitlaste hulgas, aga poleemikat ka USA avalikkuses.
New York Timesi kolumnist, vasakpoolsete vaadetega David Brooks väitis eelmisel reedel saates PBS NewsHour, et kassettlaskemoona saatmise otsus võib viidata tõsiasjale, et USAl ei ole Ukrainale midagi paremat saata. Brooksi arvates on sõjaväe tarneahelad ilmselt üsna kehvas seisus ja kassettlaskemoona saatmine võib tähendada ühtlasi, et Ukrainal ei lähegi nii väga hästi – peamiselt laskemoona puuduse tõttu, aga osaliselt ka põhjusel, et sealsed alad on kõik mineeritud.
„Ma arvan, et siin on mitu asja. Esiteks, ilmselt, ei olnud, ei ole, muud laskemoona saata. Ja kui nii, siis on sul sõjas ainult kohutavad valikud, ja ma mõistan, miks selline otsus tehti. Aga ma arvan, et see näitab veel üht-teist. Miks ei ole neil muud laskemoona saata? Mis on valesti meie tarneahelatega, et neil, meil, ei ole võimalik saata normaalseid suurtükimürske? Teiseks viitab see, et Ukrainal ei lähegi nii hästi, osaliselt just laskemoona puuduse tõttu, aga osaliselt, kuna sealsed alad on kõik mineeritud,“ ütles Brooks.
Bideni administratsiooni otsust saata Ukrainasse kassettlahingumoona on kritiseerinud lisaks vabariiklastele ka demokraadid. Näiteks kirjutas esindajatekoja liige Sara Jacobs: „Meie rahvusvaheline koalitsioon on tugev, kuna oleme ühtsed ja tugineme ühistele väärtustele, ent kassettlahingumoona saatmine eirab mõlemat põhimõtet.“
2008. aastal võeti vastu kassettlahingumoona käsitlev konventsiooni, mis keelustas kassettlahingumoona kasutamise. Konventsiooniga on ühinenud 123 riiki, ent ei ole ühinenud näiteks Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Hiina, Ukraina jt. Ühe Ukraina kindrali sõnul on USA Ukrainat nimetatud lahingumoonaga juba ka varustanud.
Allikas: Breitbart News, CNN