18.12.2019
Naomi Seibt ehk anti-Greta.
ÜRO Madridi kliimakonverentsiga samaaegselt toimus Madridis ka Heartland Institute’i korraldatud kliimarealistide foorum (Heartland’s Climate Realist Forum), kus astus pöördumisega üles ka 19-aastane sakslanna Naomi Seibt, keda on hakatud nimetama anti-Gretaks. Seibt on juba mõnda aega postitanud kliimaskeptilisi videoid YouTube’i ja tema jälgijate arv aina kasvab, viimastel andmetel on neid juba 39 000.
Oma kõnes rääkis Seibt, kuidas temast sai kliimaskeptik ja mis on tema jaoks kliimahüsteeria puhul kõige hirmutavam:
„Ka mina olin varem kliima-alarmist, sest arusaadavalt olen ma kasvanud üles saadetuna kliimahüsteeriast. See on meedias, kooliõpikutes, televisioonis. Ja ma olin esimene, kes kippus kahtlejatelt küsima – kas sa tahad öelda, et oled kliimamuutuste eitaja?
Minu kui sakslase jaoks kannab sõna „eitaja“ väga negatiivset tähendust. Kuid varasemalt ei pööranud ma sellele tähelepanu. Ma arvasin, et puid kallistades saan ma päästa planeeti – mis muidugi ei osutunud tõeks. Ja ma olin uhke selle üle, et kasutasin kilekottide asemel paberkotte. Tegelikult ei muutnud minu tegevus mitte midagi.
2015. aasta migratsioonikriisiga seoses hakkasid mul tekkima kahtlused. Kui hakata poliitikas süvenema ka parempoolsetesse vaadetesse, siis selgub, et paljud teemad, nagu näiteks feminism, sotsialism, postmodernism ja muidugi kliimamuutuste hüsteeria, on kõik omavahel mingil moel seotud ning sillutavad teed teatud väga halvale totalitarismile,“ ütleb Naomi ja lisab, et on alati tundunud huvi teaduse vastu, mis tema arusaamade kohaselt tähendab alalist kahtlemist ja loomupärast skeptitsismi.
„Teadus põhineb intellektuaalsel alandlikkusel ja mõõdutundel, seega on oluline, et me jätkame kliimanarratiivi kohta küsimuste esitamist, selle asemel, et seda promoda. Praegune kliimateadus ei ole enam tõeline teadus. Need ennast teadlasteks nimetavad inimesed – nagu me ka täna kuulsime – teevad järeldusi enne, kui on oma hüpoteese testinud ja nende väited tuginevad ebajärjekindlatel mudelitel. Mis juba iseenesest on teaduse solvamine,“ leiab Naomi ning küsib, mis on selle kõige eesmärk.
„Ma arvan, paraku, et eesmärgiks on inimkonna kahjustamine. Kliimaalarmism oma kõige äärmuslikumas vormis on põlastusväärselt inimvaenulik ideoloogia. Meilt nõutakse, et me suhtuksime oma senistesse saavutustesse süü-, häbi- ja vastikustundega. Rääkimata sellest, kui palju kasu on inimkonnale toonud fossiilkütuste kasutuselevõtt peamise energiaallikana.
Me elame ülikiire progressi ja innovatsiooni ajastul ja meil ei ole lubatud selle üle uhkust tunda. Selle asemel vaigistatakse diskussioonid ja tõelised teadlased jäävad ilma oma töökohast põhjusel, et tegelevad ehtsa ja süütu teaduse tegemisega. [—] Tegemist ei ole mitte ainult teaduse solvamisega, tegemist on kogu looduse solvamisega. Ent mis kõige olulisem – tegemist on sõnavabaduse solvamisega. Ja just seepärast oleme me praegu siin, et öelda välja oma arvamus ja tõsta taas au sisse tõeline teadus,“ lõpetab noor sakslanna oma pöördumise.
Allikas: Heartland Institute