Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kohtunike tagasikutsumine – kuidas see toimis Californias? Lugu leebest karistusest ja sellele järgnenust

-
09.06.2018
Michele Dauber juhtis kampaaniat Recall Persky.
© AP/Scanpix

Eestis on palju kõneainet tekitanud EKRE välja käidud kohtureform koos kohtunike valitavusega, sestap on hea teada, kuidas toimib selline süsteem mujal.

BBC kirjutab sellest, kuidas valijad eemaldasid ametist USA kohtuniku, keda kritiseeriti laialdaselt tema leebe suhtumise pärast Stanfordi ülikoolilinnakus toimunud kuriteo toimepanijate suhtes.

Kohtunik Aaron Persky andis Stanfordi ülikooli ujujale Brock Turnerile 2016. aasta juunis grupiviisilise vägistamise eest kuuekuulise vanglakaristuse, mida inimesed pidasid lausa olematuks. See tekitas protestikampaania Recall Persky ehk Kutsuge Persky Tagasi.

Californias valitakse maakohtunikke ja kui petitsioon nende ametikohalt eemaldamiseks saab piisavalt allkirju, toimub hääletus. Sellised hääletused on haruldased – viimane kord, kui USA kohtunik tagasi kutsuti, oli 1977. aastal. Californias aga on teisipäevane hääletus Santa Clara maakonnas esimene kord enam kui 80 aasta jooksul.

“Täna hääletasime seksuaalse ja koduvägivalla ohvriks langenud inimeste kaitseks ja nende ründajate karistamatuse vastu,” ütles kampaania Recall Persky esimees Michele Dauber.

Endine Santa Clara maakohtu kohtunik Aaron Persky ütles, et ta ei kahetse oma kohtuotsust ning et ta oli seotud kriminaalhoolduse juhenditega. Ta lisas, et kohtunikud peaksid järgima “õigusriigi põhimõtteid, mitte avaliku arvamuse reegleid”. Nüüdseks on kohtunik California justiitssüsteemi teenistusest vabastatud.

Kohtuniku tagasikutsumine oli pikk protsess, mis algas siis, kui maakondliku kogukonna juhid hakkasid allkirju koguma, et taandada kohtunik Persky. Nad pidid 160 päeva jooksul koguma 58 634 allkirja ehk 20% kohtuniku valijaskonna toetuse.

Stanfordi õigusteaduste professor Michele Dauber juhtis meeleavaldusi ja teisi aktsioone koos 50 teise kogukonnajuhiga. Hääled saadi kokku. “Me hääletasime kohtuniku maha, sest seksuaalne vägivald on tõsine kuritegu ja meie valitud ametnikud peavad seda tõsiselt võtma,” lausus ta.

Mis aga oli nn Stanfordi juhtumi taga? Turnerit süüdistati selles, et koos kolme kaaslasega vägistasid nad 2015. aasta jaanuaris 22-aastast ohvrit, kes oli joobes ja teadvuseta.

2016. aasta märtsis tunnistati Turner koos kolme teise süüalusega süüdi kuriteos, mille järgi võinuks ta saada kuni 14 aastat. Prokurörid taotlesid kuueaastast tähtaega. Kohtunik Persky aga määras vägistajale kuuekuulise reaalse vanglakaristuse koos kolmeaastase katseajaga, põhjendades seda sellega, et pikk karistusaeg mõjunuks süüdlasele rängalt, aga ka Turneri nooruse, karistusregistri puudumise ja sellega, et nii vägistajad kui ka ohver olid purjus.

Juhtum algatas riikliku arutelu seksuaalse vägivalla üle ja selle üle, kas rikaste võsukesi koheldakse kohtus leebemalt. Turner vabastati pärast kolmekuist istumist maakondlikus vanglas. Ta on nüüd seksuaalõigusrikkujate registris ja on sellesse kandmise edasi kaevanud.

Anonüümseks jäänud ohver pöördus Turneri poole avaldusega, mis loeti ette kohtus ja levis ka veebis. Tüdruk rääkis sellest, kuidas ta ärkas verisena koridori põrandal ega teadnud algul juhtunust midagi. Alles hiljem sai ta teada, et teda on seksuaalselt rünnatud ja see oli meeletu šokk.