19.07.2020
Väita, et usu nimel tehtaval mõrvatööl pole selle usundiga seost, on naiivne. Nizza islamisti surmarelv.
Kõigist vasakliberaalide väljamõeldud “foobiatest” on Lääne-Euroopas ja eriti Suurbritannias märgatud islamofoobia üks neist, millel on kõige rohkem reaalset ja õigustatud tausta taga.
Islami nimel ja Allahi nimega suus tehtud massimõrvad on olnud kõige ohvriterikkamad, alates rahvarikastes kohtades korraldatud pommiplahvatustest kuni kaubikusõitudeni kõnniteedel ja juhuslike inimeste pussitamisteni tänavatel.
Islamiterrorismi omapäraks on ka see, et ohvrite seas on tohutus ülekaalus süütud ja massimõrvarid võtavad sageli elu ka endalt ehk lähevad teadlikult surma, innustajaks aga on religioon. Sellises olukorras oleks pigem imelik, kui islamofoobiat üldse poleks – see religioon on ise kartusteks ja hirmuks põhjust andnud.
Siinkohal ütlevad vasakliberaalid alati, et äärmuslaste tegevust ei saavat kogu religiooni süüks panna ja islamiterrorism olevat oma ideoloogia tarvis islamit moonutanud. Aga kuidas siis sisaldab Koraan ohtralt momente, mida saab kuritegelikult tõlgendada?
“Rahu-usu” sõnumit ei tohiks ju olla võimalik tõlgendada nii, et selle tagajärjel on sündinud inimvihkajalik Islamiriik, kogu maailma terroriseeriv Al-Qaeda ning riike laastavad Taliban, Boko Haram, Al-Shabaab ja paljud muud organisatsioonid sadade tuhandete pühasõdalastega.
Islamiorganisatsioonid on küll häälekalt hukka mõistnud mošeede ründamise Euroopas ja Uus-Meremaal, kuid nende hääl on alati kuuldamatu, kui islamiterroristid massimõrvu sooritavad – “omade” hukkamõistmine on võõras nii islamiülikoolidele kui ka usuliidritele. Seevastu Molenbeeki-sugustes moslemilinnaosades juubeldati Brüsseli terrorirünnakute aegu küll.
Islamofoobia-süüdistused kõlavad Läänes küll massiliselt, aga mitte ükski õpetlane ei taha Koraani aluseks võttes selgitada seda, mil moel on see usund rahu-usk, mil moel on ta salliv teiseusuliste, naiste, geide ja paljude teiste ühiskonnagruppide vastu. Pigem imbub islamist pidevalt välja sallimatus, agressiivsus ja ekspansionismi-ihalus. Seejuures aga on Lääne islamiringkonnad vägagi edukalt üle võtnud vasakliberaalide taktika süüdistada kõiki teisi sallimatuses ja moslemite tagakiusamises.
Väidetavat islamofoobiat ei saa kaotada nii, nagu seda Charlie Hebdos tehti, vaid tõestusega, et moslemit ei maksa karta, seda nii Koraani lahti seletades kui ka sallivuses teistele eeskujuks olemisega. Kahjuks aga määravad islami jumet pühasõdalased ja sallimatust jutlustavad imaamid, mis annab aluse arvata, et ega seal mingit rahumeelsust polegi.