Komisjon: Euroopa ei tohi 2015. aasta pagulaskriisi korrata – ja ta mõtleb, et migrandid tuleb laiali jaotada

Maailm,
©Scanpix
Euroopa Komisjon unistab piiritarade lammutamisest ja katkematust migrandivoost Teravmägedeni välja. Migrandid Serbia-Ungari piiril.

Euroopa Komisjoni arvamusest, et 2015. aasta pagulaskriisi ei tohi korrata, ei maksa midagi positiivset välja lugeda – see kamp mõtleb seda, et uus miljon ja veelgi enam tuleb üle Euroopa laiali jagada.

“Euroopa ei tohi korrata 2015.-16. aasta pagulaskriisi, kui Euroopasse põgenes sõdade, tagakiusamise või vaesuse eest üle miljoni põgeniku,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas neljapäeval.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Tohutu pagulasvoog tekitas Euroopa Liidus märkimisväärseid poliitilisi lõhesid ja viis osa Schengeni-ala liikmesriike oma piirile tarasid ehitama ja piirikontrolli taaskehtestama.

“Euroopa ei tohi rände asjus kaks korda ebaõnnestuda,” ütles Schinas Viinis, pärast kohtumist ministritega 18 EL-i ja Lääne-Balkani riigist.

“Praegu on see hetk, nüüd,” ütles Schinas, viidates pikalt oodatud ja korduvalt edasilükatud ettepanekule EL-i rändepoliitika reformiks, mida Euroopa Komisjon peaks esitlema septembris.

Asepresidendi sõnul sillutas leppeni jõudmine tohutus koroonaviiruse taastuspaketis tee edusammudeks ka teistes küsimustes.

“Me ei tahtnud saastada läbirääkimisi taastusplaani üle teise keerulise küsimusega migratsiooni teemal,” ütles Schinas. (Sõna “saastada” on väga õige kohustusliku migrantide vastuvõtu kohta – toim).

Siiski, pärast kaks päeva kestnud konverentsi Viinis oli selge, et paljudes tulevase rändeleppe punktides pole endiselt üksmeelt.

Kreeka esindajad ütlesid enne kohtumist, et nemad ja teised Lõuna-Euroopa riigid tahavad põgenike kohustuslikku ümberjaotamist liikmesriikide vahel.

Sellele on raevukalt vastu aga riigid nagu Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia.

Saksa siseminister Horst Seehofer, kelle riik on praegu EL-i eesistuja, rõhutas, et on vaja karmimat kontrolli EL-i välispiiridel, selgitamaks välja, kes on asüülikõlbulik.

Seehofer tõi välja ka pagulasestaatuse mittesaajate tagasisaatmise päritoluriikidesse. Küsimusele, kas Saksamaa välistaks kohustusliku ümberjaotamise süsteemi, vastas ta: “Võtkem enne tarvidusele need teised meetmed.”

“Kui me paljuga hakkama saame, siis see küsimus ümberjaotamise üle kaob tagaplaanile,” ütles ta.

Seehoferi sõnul saabub Saksamaale praegu umbes 300-400 asüülitaotlejat päevas ehk sama palju kui enne koroonaviiruse pandeemiat.

Viinis toimunud kohtumisel otsustati luua “koordinatsiooni platvorm” rändealase info jagamiseks EL-i liikmesriikide ja Lääne-Balkani riikide vahel. Seehofer väljendas lootust, et uus platvorm hakkab toimima “varase hoiatuse süsteemina”, viitamaks, kui migratsiooniga seoses on vaja võtta lisameetmeid.

Niisiis tahab Euroopa Komisjon endiselt migrante Euroopasse pukseerida, kuid ei taha neid ainult pagulaselembelistele maadele jätta, vaid kogu manner nendega kohustuslikus korras üle ujutada.

Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni (IFRC) peasekretäri Jagan Chapagaini hinnangul võib koroonaviiruse pandeemia vallandada uue migratsioonilaine, kui piirid uuesti avanevad. (AFP-BNS-UU)

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused