Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kuidas ei tohi iseseisvat riiki arendada – Haiti näitel

-
25.05.2021
Rahutused on Haitis igapäevased.
© Scanpix

Kui Eesti iseseisvus 1918. aastal, kaotas iseseisvuse 1940. aastal ja taasiseseisvus 1991. aastal, siis Kariibi meres asuval saareriigil Haitil on tunduvalt rikkalikum ajalugu ette näidata – endisete neegerorjade vabariik kuulutati välja 1804. aastal. Ometigi on see maa kordi hullemas seisus kui 30 aastase vabadusega Eesti.

USA teatas laupäeval, et lubab kümnetel tuhandetel Haiti immigrantidel kandideerida ajutise kaitse staatusele (TPS) ja jääda riiki 18 kuuks, viidates saareriigis jätkuvale poliitilisele kriisile ja lokkavale kuritegevusele.

“Pärast põhjalikku kaalumist otsustasime, et peame tegema, mida saame, et toetada Haiti kodanikke USA-s, kuni tingimused Haitis paranevad, et neil oleks koju jõudmine turvaline,” ütles sisejulgeolekuminister Alejandro Mayorkas.

Otsus on kergenduseks paljudele Haiti immigrantidele, kelle juriidiline staatus oli ebaselge pärast 2017. aasta avaldust toonaselt presidendilt Donald Trumpilt, mille alusel oleks tühistatud nende TPS.

“Haitis on hetkel tõsised julgeolekumured, sotsiaalne ebastabiilsus, inimõigusrikkumiste kasv, halvav vaesus ja hädavajalike ressursside puudujääk, mida võimendab COVID-19 pandeemia,” ütles Mayorkas.

Need tingimused takistavad kodanikel ohutult naasta, mille tõttu lastakse neil Ühendriikides viibida veel 18 kuud.

USA määrab ajutise kaitse staatuse ehk TPS-i kodanikele riikidest, kus kestab relvakonflikt, on olnud looduskatastroof või muudel erakorralisel ja ajutistel tingimustel, kaitstes neid deporteerimise eest.

Haitilastele anti TPS esimest korda Barack Obama administratsiooni ajal pärast 2010. aasta maavärinat, milles hukkus enam kui 200 000 inimest ja hävis suur osa Haiti pealinnast Port-au-Prince’ist.

Ligi 60 000 haitilast pages pärast katastroofi USA-sse ning nende kaitse staatust pikendati korduvalt, kuni 2017. aasta Trumpi avalduseni.

Haiti on Ameerika maailmajao kõige vaesem riik ning seisab silmitsi COVID-19 juhtumite kasvuga, lisaks kroonilisele vaesusele, kuritegevusele ja loodusõnnetustele. Paraku ei võta haitilased saatust enda kätesse, vaid eelistavad tormata USA lihapottide juurde, kuhu keegi neid ei oota.

Tahes-tahtmata tuleb nentida, et üks rahvas ei oska enam kui 200-aastase iseseisvusega midagi peale hakata. Omariiklusest hoolimata tähendab Haiti pidevaid rahutusi kodusõja piiril, sagedasi riigipöördeid ja võimu  kuritarvitamist. (AFP-BNS-UU)