15.01.2022
Eesti sõdur Barkhane missioonil Malis.
Malis pole küll ühtegi Eesti sõdurit veel surma saanud, kuid kogu missioon, mida põhjendatakse liitlassuhetega, on igas muus mõttes kokku jooksnud.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon esitas peaminister Kaja Kallasele arupärimise, et uurida, millal lõpetab Eesti riik osalemise Mali missioonil. Riigikogus arupärimise üle andnud Ruuben Kaalep ütles, et Eesti kaitseväe osalemine Mali konfliktis on Eesti lähiajaloo üks kõige küsitavamaid sõjalisi missioone, seda enam, et sinna kolivad Bamako režiimi kutsel ka Vene Wagneri relvakandjad.
Ka viimased AFP uudised räägivad, et Eestil pole seal enam midagi teha, sest Malis ollakse pigem missiooni vastu kui poolt.
Malis tulid reedel tänavale tuhanded inimesed, kui sõjaväehunta tegi üleskutse avaldada meelt Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) sanktsioonide vastu, mis kehtestati valimistega venitamise eest.
Pealinna Bamako peaväljakule kogunes hunta korraldatud demonstratsioonile mitutuhat inimest, kes olid riietatud punakollarohelisse ja laulsid isamaalisi laule.
Suur rahvahulk kogunes ka Timbuktus, ütlesid uudisteagentuuri AFP korrespondendid, samuti toimusid massimeeleavaldused Kadiolos ja Bougounis.
ECOWAS leppis läinud nädalal kokku, et sulgeb piirid Maliga ja kehtestab kaubandusembargo. Otsusele avaldasid hiljem toetust ka Prantsusmaa, USA ja Euroopa Liit.
Sanktsioonid järgnesid Mali hunta ettepanekule jääda võimule kuni viieks aastaks enne valimiste korraldamist, ehkki rahvusvaheline kogukond nõuab, et valimised korraldataks veebruaris, nagu varem lubatud.
Hunta nimetas sanktsioone äärmuslikuks ja ebainimlikuks ning kutsus rahvast meelt avaldama.
Huntajuht kolonel Assimi Goïta, kes tegi esimese riigipöörde augustis 2020, kutsus malilasi ka “kodumaad kaitsma”.
Reedel teatas tema kantselei, et vahevalitsus on valmistanud ette vastuse sanktsioonidele, kuid üksikasju ei täpsustatud. Kantselei teatel on valitsus avatud dialoogile ja ei kavatse “kätesurumisega” tegeleda.