Läti langetab omi “pronksimonumente”, Eesti paneb sellistel puhkudel tööle dialoogipolitsei

Maailm,
- Updated
©Scanpix
Lätlased ümbritsesid Riia monumendi 9. mai eel Läti ja Ukraina värvides taraga – liberaalne Eesti poleks seda kunagi julgenud.

Lätlased on eestlastest ehk majanduse osas veidi maas, aga poliitiliselt, eriti Venemaa, Putini ja Punaarmee osas kipuvad nad Eestile silmad ette tegema.

Ajal, mil Eesti politseipealik Elmar Vaher lõi “surematu polguga” suhtlemiseks dialoogipolitsei, lükati Riias punamonumendi lilled traktoriga kokku ja kui punavenelased häält tõstsid, otsustati monument üldse ära koristada. Lisaks pandi punamonumendi ette tara Läti ja Ukraina värvides.

Läti pealinna Riia linnavolikogu kiitis reedel erakorralisel istungil heaks Võidu pargis asuva Nõukogude sõdurite mälestussamba lammutamise.

Volikogu liikmed otsustasid teha Riia munitsipaalmonumentide ametile ülesandeks astuda kõik vajalikud sammud selle monumendi lammutamiseks. Otsust toetas 39 volikogu liiget ja 13 hääletas vastu. Üks liige jättis hääletamata ja seitse ei osalenud istungil.

Teadupoolest võttis seim neljapäeval viimasel lugemisel vastu seadusemuudatused, mis kõrvaldavad õiguslikud takistused Võidu pargi monumendi lammutamiselt.

Riia Raekoja platsil võeti reedel kinni neli inimest, nende seas Euroopa Parlamendi liige Tatjana Ždanoka.

Politseist öeldi uudisteagentuurile BNS, et Georgi lindi kandmise eest peeti kinni üks, omavolilise piketi eest veel kolm inimest. Teadupoolest koondati reedel Riia Raekoja platsile arvukalt politseijõude, et takistada omavolilist meeleavaldust.

Raekoja platsiga külgnevatel tänavatel on valves politseinikud, sealhulgas märulipataljonist. Raekoja ülemistel korrustel on end sisse seadnud ka maskides korrakaitsjad, kes jälgivad platsi, kirjutas BNS.

Eestis lahendatakse sellised olukorrad Elmar Vaheri dialoogipolitseiga.

Riia võidusamba lammutamiseks on vähem kui ööpäevaga annetatud juba 100 000 eurot, neljapäeva pärastlõunaks oli annetajate arv ületanud 6100 piiri.

Läti seim võttis neljapäeval lõpplugemisel vastu väliskomisjoni laekunud seadusemuudatused, millega kõrvaldatakse õiguslikud takistused Riias Pārdaugava Võidupargis asuva Nõukogude sõdurite mälestusmärgi lammutamisel.

Muudeti 30. aprillil 1994 Moskvas alla kirjutatud Läti-Vene vaheliste lepingute ratifitseerimise seadust.

Seadusemuudatusega otsustati peatada Venemaa ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Venemaa sõjaväepensionäride ja nende Lätis elavate pereliikmete sotsiaalse kaitse lepingu artikli 13 kehtivuse Lätis. Varem nägi artikkel 13 ette, et Läti tagab Lätis asuvate mälestusrajatiste püsimise.

Artikli 13 kehtivus peatatakse alates 16. maist 2022, kuni Venemaa lõpetab Ukraina-vastase rahvusvahelise õiguse rikkumise, sealhulgas viib oma väe Ukrainast välja ja taastab täielikult Ukraina ala terviklikkuse ja iseseisvuse kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja maksab Ukrainale rahvusvaheliste õiguste rikkumise eest hüvitist.

Eesti Riigikogu vasakpoolne ja liberaalne osa keeldus aga tagasi võtmast allkirja Eesti-Vene piirilepingult.

Punaarmee mälestusmärke võetakse maha kogu Lätis, Lätis Adažis viidi minema punaväe sõdurite mälestuskivi, kinnitas üle-eelmisel neljapäeval BNS-ile linnavolikogu esimees Māris Sprindžuks. Otsuse mälestusmärkide mahavõtmise kohta on juba langetanud Ogre ja Jelgava omavalitsus.

Läti on julge teistelgi suundadel.

Läti lapsed lähevad täielikult lätikeelsele õppele üle 2025/2026. õppeaastast, ütles reedel haridus- ja teadusminister Anita Muižniece telekanalile TV24.

Eesti liberaalne valitsus selliseid lubadusi ei anna, sest ukrainlaste massisaabumine teeb koolid hoopiski tagasi venekeelseteks.

Kuidas ka ei vaataks, Lacplesis on Kalevipojast hakkajam.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused