Hiljuti pöördus Euroopa Parlamendi poole Läti kodanik Laura Pastare, kes on mures Lätis toimuva diskrimineerimise ja valitseva ebaõigluse pärast inimeste suhtes, kes ei ole end soovinud vaktsineerida Covid-19 vastu.
Ühes Läti väikelinnas elav kahe lapse ema on väikeettevõtte omanik, tema abikaasa on mehhaanik. Nende sissetulekud on väikesed, kuid nagu Laura kirjutab: „Kuidagi saime me hakkame ja tagasime endale ning oma lastele inimväärse elu. Kuid sel aastal, 2021, oleme me seisnud silmitsi oma senise elu suurimate probleemidega. Võimalik, et riskin end kuuldavaks tehes oma eluga, väga võimalik, et mind pannakse suu avamise eest vangi. Kuid me vajame abi! Tuhanded ja tuhanded ja veel tuhanded Läti inimesed vajavad ellujäämiseks teie abi!“
Pastare kirjeldab lühidalt elu Lätis, kus paljud noored elavad kitsastes oludes kortermajades ja paljud vanema generatsiooni esindajad laialipillutatud taludes maal. Ta mainib, et paljud kasutavad endiselt puukütet, nimetab kui väikesed on palgad ja pensionid teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes, ehkki hinnad on samad. Samuti mainib ta Läti kliimat ning külmi talvi. „Seega, meie rahaline olukord ei ole hea, aga siiani oleme kuidagi hakkama saanud, ehkki ilma võimaluseta midagi säästa. Kõik teenitud raha kulub kohe ära. On nagu on.“
Ta jätkab: „Täna, 11. oktoobril 2021 vallandati töölt mu abikaasa. Meie sõprusringkonnas kaotas pea igas perekonnas töö vähemalt üks leivateenija. Täna jäid tööta tuhanded. Miks? Sest neil puudub vaktsineerimissertifikaat. Kuni 11. novembrini, võime veel kasutada testimise võimalust, kuid see tuleb igaühel oma taskust kinni maksta.“ Pastare teeb lihtsa arvutuse, et näidata, kuidas 500 eurose brutopalga saajal puudub reaalselt võimalus end ise tasuliselt testida, sest sel juhul jääks palgast alles vaid veidi üle 50 euro. „Ligi 40% Läti inimestes jääb tööta ja võimaluseta osta süüa või maksta makse. Nemad, ja minu pere, me sureme nälga.“
Pastare sõnul on nende perel umbes nädalane toidu- ja küttepuudevaru. „Pärast seda ei ole meil enam ei kütet ega sooja vett. Me külmume surnuks. Miks? Sest küte ja kuum vesi, või siis söögitegemine, ei ole mõnede inimeste meelest elementaarne eluks vajalik. Just nimelt, meie valitsuse sõnul ei ole küte, toit, kuum vesi või vesi üldse hädavajalikud. Meil ei ole võimalik nende eest tasuda, meil ei ole võimalik neid saada, need on asjad, mida me ei saa osta ilma vaktsineerimissertifikaadita.“
Ta kirjutab, et tema ja ta mees olid ülikoolis viimasel õppeaastal, kuid nüüd ei ole neil enam lubatud edasi õppida. Isegi mitte veebiteel. Valitsuse korraldusega peavad ülikoolid õpetama koha peal ja üliõpilaste õpetamine internetiteel ei ole enam lubatud. Kui puudub vaktsineerimissertifikaat, siis ülikooli lõpetada ei saa. „Paljud tudengid kaotasid võimaluse diplomi saamiseks, oma elu muutmiseks.“
„Me saame hakkama ilma restoranides käimata, reisimata, meelelahutuseta, ilma paljude asjadeta – kuid me ei saa hakkama ilma rahata, ilma kütteta, ilma toiduta, ilma veeta. Me sureme. Kus on nüüd inimõigused? Kuidas ei anta inimesele vähemalt õigust elada? Miks on nüüd diskrimineerimine lubatud?“
Pastare mainib, et veel paari kuu eest kinnitas valitsus, kuidas vaktsineerimine on vabatahtlik ja vastu võeti resolutsioon, millega tuli tagada, et kedagi ei tohi survestada poliitilistel, sotsiaalsetel või muudel põhjustel vastu tahtmist vaktsineerima; samuti, et kedagi ei tohi diskrimineerida vaktsineerimata jätmise pärast.
„Mis sai sellest lubadusest? Miks oleme nüüd poliitilise surve all? Miks on lubatud olukord, kus inimesed ei saa teha tööd, osta eluks hädavajalikke asju?“ Ta küsib, miks peavad inimesed kannatama, kuna ei soovi end vaktsineerida alles väljatöötamisjärgus vaktsiinidega või miks peavad kannatama inimesed, kellele vaktsineerimine on tervislikult vastunäidustatud või siis on inimesel mingi muu põhjus, miks ta ei soovi end vaktsineerida. „Ja meid ei toeta keegi – meid lastakse töölt lahti, aga meie valitsus meile mingit toetust ei paku.“
Pastare palub Euroopa Parlamendi abi, lootuses et lõpetatakse inimeste diskrimineerimine ja antakse inimestele tagasi võimalus tagada elementaarne eluks vajalik ning võimalus lõpetada ülikool, teha tööd ja toita oma pere.
„Inimesed nälgivad, inimesed külmuvad surnuks, ja mitte ainult mõned üksikud, vaid tuhanded. „Troonide mäng“ paistis üsna hirmutava filmina. Paraku on see saanud tõeks, ja mitte mõnes kolmanda maailma riigis, vaid siin, Euroopa Liidus“.