Leedu ei soovi toetada välispoliitika allutamist Brüsselile — Eesti peab tegema sama otsuse

Maailm,
©Liis Treimann/Postimees
Katoliikliku Leedu väärtushinnangud on tõsisemad kui Brüsseli sabas sörkival Eestil.

Eesti lõunanaabrid näitavad meist söakamalt välja soovi kaitsta oma riiklikku suveräänsust.

Leedu ei kiirusta toetama ettepanekuid, mis laiendaksid Euroopa Liidu institutsioonide otsustusõigust maksu- ja välispoliitikas, ütles Leedu alaline esindaja EL-i juures Jovita Neliupšienė esmaspäeval.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Välispoliitika integratsiooni tuleks väga hoolikalt kaaluda. Me pole EL-i 60-aastase ajaloo jooksul veel ühist arusaama vorminud,” sõnas Leedu saadik. “Lisaks on küsimusi ka meie pragmaatiliste huvide, näiteks maksude kohta… Me räägime riiklikest majandustest ja konkreetsete firmade huvidest,” lisas ta.

Kriitikute hinnangul võib ühine välispoliitika eirata liikmesriikide fundamentaalseid riiklikke huve ning ühine maksupoliitika teeb väikeriikidele tugevamate majandustega konkureerimise raskemaks.

EKRE Riigikogu saadik ja Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison ütleb, et nüüd peaks kiiremas korras sõna võtma Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Kaja Tael, ja toetama Leedu seisukohta.

“Küsimus on riiklikes huvides ja seda nii välis- kui maksupoliitikas. Euroopa Liit on ammu läinud liiga kaugele, selles föderaliseerumise sõiduvees on isu vaid kasvanud ning soovitakse aina suuremat otsustusõigust üle riikide peade,” kritiseerib Madison. “Välispoliitikas on Eestil täiesti erinevad huvid ja eesmärgid võrreldes näiteks Kreeka või Saksamaaga. Kui sakslased teevad kahepalgelisi diile venelastega Nord Stream 2 raames, siis kahjustab see otseselt Eesti julgeolekut ja välispoliitikat. Nüüd nad aga arvavad, et kogu otsustusõigus peaks olema Euroopa Liidul — unustagu ära!”

Madisoni sõnul on tegu konkreetse ja tõsise probleemiga, mis peab leidma laia kõlapinna ka Riigikogu valimiste eel. “Valijatel peab olema teadmine, millist poliitikat Euroopa Liidus ajavad erinevad erakonnad. Ei pea olema Einstein mõistmaks, et vaid üks erakond soovib iseseisva välis- ja maksupoliitika säilimist ning jõhkra föderalismi peatamist,” selgitab ta.

Eesti välispoliitika kohta aga ütleb üha enam kriitikuid, et meil pole enam oma välispoliitikat, vaid minister Mikseri ajal on see juba täiesti Brüsselile allutatud. Eesti pole kogu oma EL-is oleku aja jooksul teinud ühtegi tõsist ettepanekut või avaldust, mis oleks lähtunud rahvusriiklikest huvidest, enamikust otsustest paistab läbi soov kellelegi meeldida.

Rääkides veel Baltikumi seisukohtadest, tasub näiteks lätlaste puhul meenutada nende väljaöeldud kindlat vastuseisu pagulaskvootidele. Läti on julgemalt edasi liikunud ka üleminekul lätikeelsele haridusele.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused