04.06.2021
Leedu saab tõenäoliselt endale sellised elujõus mehed, kes võisid kodumaal ka relvi täristada.
Kui Leedus oli leedukate osatähtsus 2019. aastal 86,4%, siis võib ta endale pagulaste poputamist lubada, kuid ei tasuks siiski unustada, et ka Rootsi alustas rahvusriigina ja on jõudnud multikultuursesse tulistamispõrgusse.
Euroopa Liidu pagulaste ümberjaotamise kava alusel toimetatakse Leetu veel kümme pagulast, suve lõpuks tuuakse varasemate otsuste täitmiseks Maltalt, Kreekast ja Itaaliast veel 43 varjupaigaotsijat, ütles BNS-ile rändeameti juht Evelina Gudzinskaitė.
Tema sõnul Leedu võttis juba varem vastu otsuse pagulasi vastu võtta, kuid selle elluviimine jäi pandeemia tõttu soiku. Liikumise taastudes on Leetu toodud Etioopiast viis Eritrea kodanikku ja Leedu on andnud uue lubaduse võtta vastu veel 43 varjupaigataotlejat.
Leedu kohustus 2015. aastal Euroopa Liidu programmi raames võtma vastu 1077 asüülitaotlejat. Praeguseks on Leedusse tulnud 506 põgenikku, kellest valdav osa on suundunud edasi Lääne-Euroopasse. Need inimesed on olnud pärit Sudaanist, Lõuna-Sudaanist, Süüriast, Iraagist, Senegalist, Guinea-Bissaust ja Afganistanist.
Kuigi Nõukogude okupatsiooni aastatel viidi ka Leetu kümneid tuhandeid migrante, ei suudetud katoliiklikus kõrge sündivusega Leedus demograafilist olukorda nii slaavlaste kasuks keerata kui Lätis ja Eestis – Leedus on küll umbes 200 000 venelast, ukrainlast ja valgevenelast pluss poola vähemus, kuid leedukate protsent pole kunagi langenud alla 80. Tõsi küll, 2017. aasta andmetel oli Leedust lahkunud 500 000 inimest.
Igal juhul on Leedu demograafiline olukord parem kui tema saatusekaaslastel ja ilmselt seetõttu võtab riik pagulasi ka vastu, samas kui nende naaber, samuti katoliiklik Poola, on üks Euroopa Liidu immigratsioonivastasuse lipuriike. Tõenäoliselt põgenevad pagulased peagi Saksamaa lihapottide juurde, aga Leedu peaks meeles pidama, et Sudaanist, Lõuna-Sudaanist, Süüriast, Iraagist, Senegalist, Guinea-Bissaust ja Afganistanist tulijatest ei saa üldjuhul euroopaliku ühiskonna liikmeid.
Hea näide on Rootsi, kuhu saabus alates 2015. aastast kümneid tuhandeid Süüria põgenikke, kes tõid kaasa oma klannikuritegevuse ja nüüd vappub põhjamaa nende arveteõiendamistes, mis väljendub tulistamistes ja granaadiplahvatustes. Rootsi politsei ei suuda nende üle enam kontrolli saavutada, Göteborgis valvavad klannide relvastatud liikmed moslemilinnaosi ja vasakliberaalne Rootsi ühiskond pole võimeline enam midagi muutma.
Leedu läheb sama teed, Eestis aga peab rahvusmeelne ühiskonnaosa hoidma silmad lahti, et taas võimule pääsenud Reformierakond ei taastaks pagulaste sissevedu, mida soodustas Taavi Rõivase valitsus 2015. aastal.