Leitud koroonaviirus võib migrantidest tulvil Lesbose saare hädaolukorra katastroofiks kasvatada

Maailm,
- Updated
©AFP/Scanpix
Moria laager Lesbosel.

Kreekas Lesbose saarel avastati hiljuti esimene koroonaviiruse juhtum. Sealses ülerahvastatud Moria migrandilaagris elab umbes 20 000 migranti, juba praegu levivad seal erinevad haigused ning Covid-19 tooks endaga kardetavasti kaasa katastroofi, kirjutab Die Welt.

Saarerahvas on hirmul. Esimesest koroonaviiruse juhtumist kuuldes jätsid kõik lapsevanemad oma lapsed koolist koju. Nakatunu on 40-aastane naine, kes tõi viiruse kaasa ilmselt reisilt Iisraeli. Pärast reisi töötas ta veel mõnda aega ühes kaupluses müüjana. Diagnoosi järgselt suleti kauplus, samuti kaks kooli, kus käivad naise lapsed. Elanikud on aga väga mures, kuna pelgavad, et migrantide suure hulga tõttu võib viiruse levik saarel võtta väga ettenägematu suuna.

Lesbosel Moria laagris elab hinnanguliselt 20 000 Türgist saabunud migranti, ehkki laager on mõeldud mahutama vaid 5000 inimest. Tuhanded migrandid elavad seega laagri ümbruses telkides, kogu paik meenutab põhimõtteliselt prügimäge, levib terve hulk erinevaid haigusi ja vägivallatsemist tuleb ette igapäevaselt.

„Koroona iseenesest on juba suur probleem,“ ütleb ühe Lesbose kooli direktor Michal Aivaliotis. „Kuid Lesbosel on kaks probleemi: koroona ja inimesed Morias. Kui viirus levima hakkab, on see meie jaoks katastroof.“ Saare ametnikud ja kooliõpetajad on pannud kokku infolehed erinevates keeltes ja plaanivad saata vabatahtlikke Moria laagrisse selgitama hügieeni ja kätepesu olulisust – ülesanne, mis ei ole laagris valitsevat olukorda arvesse võttes just kergete killast.

Esialgu puudub aga selge arusaam, mida teha siis, kui viirus tõepoolest kiiresti levima hakkab ja Moria laagris elavad inimesed nakatuvad. Ringi liiguvad jutud, et siis aetakse laager laiali. Võimalik, et kogu saar pannakse karantiini. Selge on aga see, et Lesbose praegune tervishoiusüsteem ei ole niisuguseks kriisiks valmis. Morias meditsiiniline abi sisuliselt puudub, hiljutiste kokkupõrgete ja mässude tõttu on sealt lahkunud pea kõik abiorganisatsioonide vabatahtlikud.

Migrantide vastuvõtuga tegeleva Kreeka siseministeeriumi ametniku Manos Logothetise sõnul on kõige olulisem säilitada rahu ja optimism. „On hea, et ohu teadvustamine on jõudnud avalikkuseni,“ leiab ta. Tänu sellele kannavad inimesed näomaske ja pesevad hoolikamalt käsi. Olgugi, et maskid viiruse vastu eriti ei aita.

Ent Logothetis on veendunud, et Itaalia stsenaarium Kreekas ei kordu. Ta loodab, et kriis saab läbi kohe, kui algab suvi, sest Kreekas läheb siis väga palavaks. Juhul kui koroonaviirus migrandilaagris levima peaks hakkama, tegutsetaks seal Logothetise sõnul samamoodi nagu kohalike elanike puhul. Tema arvates on isegi hea, et laagris elab nii palju inimesi ja et nad püsivad seal kõik koos, linnast eemal.

Abiorganisatsiooni Wadi juht, sakslane Thomas von der Osten-Sacken leiab aga, et olukord ei ole sugugi nii lihtne. „Saareelanikud elavad juba viis aastat kriisiolukorras. Uut kriisi ei pea nad vastu. Inimesed on aetud viimase piirini,“ ütleb ta. „Kui koroona siin levima hakkab, tähendab see kokkuvarisemist. Sellise olukorra üle on võimatu kontrolli säilitada. Meil on siin hädaolukord.“

Tema sõnul oleks üks kriisi leevendamise võimalus suurema osa migrantide evakueerimine Moriast. „Nad tuleb viia Euroopasse,“ leiab sakslane. „Ja seal tuleks nad panna karantiini. Siia ei saa nad jääda.“ Lesbose elanikud on sellist stsenaariumi juba aastaid lootnud, kuid siiani ei ole Moria kuhugi kadunud. Ka praegu ei plaani Ateena laagrit kinni panema hakata.

Allikas: Die Welt

Kommentaarid

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused