08.10.2020
Stockholmi saabuvad migrandid.
Lääne multikultuursetest ühsikondadest tuleb üha enam uudiseid selle kohta, kuidas sisserändajatest mehed tarvitavad naiste kallal vägivalda, kuid mitte keegi arvukatest lähedal seisjatest ei julge vahele astuda.
Üht sellist juhtumit rootslanna Natalie Sterniga kirjeldab lugu Rootsi multikultuurne ühiskond – hirmul ja ükskõikne, kui migrandid ahistavad rootslannat.
Miks kardavad kodanikud vahele astuda? Esimeseks põhjuseks on see, et üldjuhul on tegu karmide meestega ja selleks tasub vaid vaadata paate üle Vahemere tulijatega – valdav enamus on sõjamehe väljanägemisega nooremad mehed, kelle vägivaldsust ei maksa alahinnata, sest nad tulevad peamiselt sõjariikidest.
Sisserändajatele annab julguse seadustele vilistada nende poputav ja soosiv kohtlemine alates saabumisest, kus neile kõik ette-taha ära tehakse. Selline suhtumine migratsiooni võtab migrantidelt igasuguse vastutustunde ja seaduskuulelikkuse.
Lääne-Euroopast tuleb palju uudiseid sellest, kuidas migrantide kuritegude ees silmad suletakse, kuidas neile andestatakse, kuidas neile määratakse sümboolsed karistused või süüdistatakse koguni ohvreid meeste provotseerimises. Soomes mõisteti last vägistanud somaallane õigeks
Lisaks toimub massiline kuritegevuse tausta varjamine, kus sisserändetaustast rääkimine on tabu. Rootsis vägistati tütarlaps: jäljed viivad sisserändajateni, kuid uurimine on taas takerdunud
Poliitkorrektsus on ka see, mis seob nii korravalvurite kui ka kodanike käsi, sest migrantidest kurjategijate takistamine võidakse kohe rassismiks keerata. Ilmselt paneb see paljud politseinikud sisserändajate kuritegudele läbi sõrmede vaatama ning ka kodanikud sekkumast hoiduma. Nii ei saa ka ohvrid enam kusagilt abi. Rassismisüüdistusteks pole enam vaja sõnu ega tegusid: rassism on ka pilk, kehahoiak ja isegi valge nahavärv
Rootsi puhul on eriti räige see, kuidas politseinikud laskuvad BLM-nõuete kohaselt teenistuskohustuste täitmise ajal teisest rassist migrantide ees põlvili – sellistest “korrakaitsjatest” pole mingit abi ka kurjategijate puhul, mida näitab Rootsis üle mõistuse kasvanud sisserändajate kuritegevus.
Ja mõistagi hirm lõunamaiste karmide meeste ees on see, mis takistab sekkumast, teades, et ega endalgi rünnaku korral kusagilt abi loota pole. Liberaalses Läänes on kodanikuühiskond hävitatud – see ei astu välja ka õigusteta mosleminaiste eest islamilinnaosades, kuigi valgete keskkonnas lokkab meeletu feminism ja sallivus.
Taustana võib lisada, et Rootsil on ühed halvimaid vägistamisstatistikaid Euroopas: 73 inimest 100 000 kodaniku kohta 2017. aastal teatatud vägistamisjuhtumist, mis tähendab viimase kümnendi kasvu 24 protsenti, kui Ungaris on näiteks 3,9 inimest 100 000 elaniku kohta ja Poolas vaid 3,2.
Rootsi kriminaalpreventsiooni nõukogu (Brå) statistika kohaselt on teismeliste 15–17-aastaste tüdrukute vastu suunatud seksirünnakute arv viimase viie aasta jooksul kasvanud 51 protsenti. Alles 2019. aastal teatas Rootsi vägistamiste 6-protsendilisest suurenemisest võrreldes 2018. aastaga. Üldiselt uurisid võimud eelmisel aastal 8350 juhtumit.
Ehkki sisserändajad moodustavad murdosa Rootsi elanikkonnast, näitab statistika, et neil on seksuaalkuritegudes ebaproportsionaalne roll. 2018. aastal näitas SVT, et vägistamisstatistika näitas Rootsis, et 58 protsenti viimase viie aasta jooksul vägistamise või vägistamiskatse saanud meestest olid väljaspool Euroopa Liitu sündinud sisserändajad, peamiselt Põhja-Aafrikast, Lõuna-Aafrikast, Afganistanist ja Lähis-Idast.
Neomarksismist nakatunud liberalism hävitab igasuguse turvalisuse – see pole mingil juhul maailm, mille poole püüelda.