Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Liberaalses Lääne-Euroopas hakkab kirgi kütma “rassistlik” pagulaspoliitika

-
18.03.2022
Harjumatu pilt Lääne_Euroopa jaoks – põgenikud on, aga mehi peaaegu polegi.
© Scanpix

Lääne-Euroopa harjus kuue aastaga vastu võtma noori ja tugevaid mehi Lähis-Idast ja Aafrikast ning kui nüüd on põhirõhk Ukrainast tulevatel naistel ja lastel, on vasakliberaalid oma seniste lemmikute tahaplaanile lükkamise tõttu marus.

Mitmetes Euroopa Liidu riikides kõlab juba jutt sellest, kuidas ebaõiglaselt aidatavat “valgeid” ukrainlasi, samas kui üle Vahemere pürgijatele jääb nüüd võimalusi vähemaks. Seda juttu püütakse üha enam viia rassismi konteksti.

BNS vahendab agentuuri AFP: “Suurima sõjajärgse rändekriisiga silmitsi seisev Euroopa Liit kinnitas reedel, et ei rakenda Ukraina põgenike suhtes topeltstandardeid Süüriast tulijatega võrreldes.

EL-i on hakatud süüdistama Ukraina põgenike avasüli vastuvõtmises, kui samasse olukorda sattunud süürlasi sugugi nii varmalt ei tervitatud.

Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas ütles aga reedel, et ühenduse pagulaspoliitikas ei ole tulijate päritolumaast tingitud erinevusi. Ta lisas siiski, et praegune olukord on ainulaadne, sest Ukrainal on erinevalt Süüriast piir mitme EL-i riigiga.

“Meil on mitu liikmesriiki, mis piirnevad Ukrainaga, nii et liikumine tuleb tõesti otse Euroopa Liitu,” ütles Schinas Istanbulis ajakirjanikele.

2015. aastal jõudis peamiselt Süüriast Euroopasse üle miljoni inimese, kuid neile ei antud väidetavalt automaatselt kaitset. EL-i sõnul andsid liikmesriigid 2015.-2016. aastani asüüli rohkem kui 550 000 süürlasele.

2016. aastal sõlmis EL kokkuleppe Ankaraga, pakkudes talle rahalist abi, mille tulemusena on paljud süürlased jäänud Türki. Schinas ütles, et EL on oma kohustused Süüria põgenike ees täitnud. “Meie andsime oma osa ja ma ei näe selles kokkuleppes topeltstandardeid.”

Sõja eest põgenevad süürlased võivad Euroopas asüüli taotleda, aga neile ei anta automaatset staatust nagu Ukraina põgenikele. Schinase sõnul on asi geograafias, sest Ukrainal on ühispiir viie EL-i riigiga. “EL jääb alati sõdade ja tagakiusamise eest põgenejate asüülisihtpunktiks,” ütles ta.”

Üheks suureks erinevuseks üle Vahemere ja läbi Balkani tulnud rändelaine ja praeguse Ukraina põgenikevoolu vahel peetakse seda, et kui esimene neist koosnes suuresti meestest, siis Ukrainast tulevad naised ja lapsed. Kahtlemata hakkab ukrainlaste vastuvõttu soodustama ka see, et tegu on kristlikust kultuuriruumist pärit põgenikega, kelle kohanemine möödub kordades valutumalt kui moslemite puhul – näiteks juba 2016. aasta aastavahetusel korraldasid peamiselt araabia päritolu migrantidest mehed Kölnis ja teistes Saksa linnades euroopa naiste massikäperdamise, mida ukrainlaste puhul pole kindlasti karta (pole eriti mehigi).

Pole kahtlustki, et ukrainlaste puhul hakkavad Lääne vasakliberaalid rõhuma rassismile ja sellega on kaasa läinud ka “kaitstavad” ise – Rootsis virisevad araablastest ja aafriklastest migrandid juba, et neid ei märgata enam ja konkreetselt, et ukrainlastele on antud tasuta sõidu õigus ühistranspordis, mida neil pole.

Paraku olid eelmisel aastal Valgevenest Poola pürgijad enamasti Iraagi ja Afganistani mehed, nüüd aga tulevad naised ja lapsed. Isegi ERR-i reporter Astrid Kannel oli jahmunud, kui avastas, et ukraina põgenikud ei olegi elujõus mehed, keda tema on harjunud pagulaste nime all nägema ja tervitama.

Mis aga puutub süürlastesse, siis nemad said küll üsna lihtsalt ennast Euroopasse, eriti Saksamaale ja Rootsi sisse seada, ja nad ongi sinna jäänud. Angela Merkel kutsus neid veelgi rõõmsamalt, kui ukrainlasi on kunagi kutsutud.

UU