Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Liigutav lugu sünnitajatest Soomes – ainult et nad pole soomlannad

-
30.01.2020
Punased meeleavaldajad Helsingis.
© Uued Uudised

Uute uudiste kaasautor Paul Oja kirjutab sellest, kuidas Soome vingemad sünnitajad on sisserändetaustaga.

“Yle uudisteportaal avaldas 29. jaanuaril loo sellest, kui palju ja kellele Soomes praegu lapsi sünnib.

Käsiloleva aastatuhande jooksul on soomlastest emade sünnitatud laste hulk vähenenud 24%. Varem on Soome meediast läbi käinud andmed, et 2017. aastal sündis Soomes sama palju (=vähe) lapsi kui suurel näljaaastal 1868.

Aga pole hullu: kõikide Soomes sündinud laste arv on sama aja jooksul vähenenud ainult 15% võrra – tänu mujal sisse rännanud sünnitajate panusele Soome demograafiasse. Pealegi on välismaa taustaga naised üldjuhul agaramad sünnitama kui soomlased. Ka nende vastsündinute isad on enamasti välismaalastaustaga.

Professor Anna Rotkirch on asja uurinud ja teatab, et aastal 2018 oli 10,2% Soomes elavatest sünnitamiseas naistest sisserändajad. Nendest 40% on Euroopa maadest, umbes kolmandik Aasiast ja umbes viiendik Aafrikast. Sisserännanud naiste lapsi aga on kõigist sel aastal sündinuist 14,4%.

Et kuiva numbripuru kergemini loetavaks teha, intervjueeritakse loos kaht sisserändajanaist. Ghislane Kyubwa on pärit Kongost. Aseen Al Bayati kohta öeldakse ainult, et tal on Soome kodakondsus.

Viie lapse ema Ghislane Kyubwa elab praegu Hämeenlinnas. Ajakirjanik kirjeldab heldimusega, kuidas selles peres on tunda tükikest Kongot koos aafrika külalislahkusega, kus külalisele alati süüa pakutakse.

Ghislane Kyubwa kirjeldab, kuidas Aafrikas on väikelastega pere argipäev hõlpsam, naabrid aitavad. Ta õhkab, et koliks isegi Kongosse tagasi, kui seal pidevalt ei sõditaks.

Ajakirjanik jätab käsitlemata küsimuse, et kui soomlastest vastsündinute osakaal ka edaspidi pidevalt väheneb ja neid „Aafrika tükikesi“ Soome üha rohkem tekib, millal siis Soome üle kanduvad kõik Aafrika ühiskondadele iseloomulikud jooned. Kuhu siis näiteks jätkuvate hõimusõdade eest pakku tuleks minna?”